Jänesekapsa- Väga viljakas saviliiv või liivsavi, parasniiske. Leetunud ja kahkjad mullad samblarinne on pidev Angervaksa-Keskmiselt viljakas, kevadel üleujutatud, edasi märg, suve lõpus parasniiske. Metsauuendamisviisi valik Looduslikult paljuneb haab enamasti Juurevõsudega. Juurevõsude arv on suur, neid võib leida 20-25 meetri kaugusel vanadest puudest. Juurevõsudest tekkinud puud on juurte kaudu omavahel ühenduses ja reageerivad harvendamisele kiiresti. Väljaraiutud puude juured hakkavad teenindama allesjäänuid. Ka kännud elavad edasi ja kasvavad isegi jämedamaks. Kui pärast lageraiet ei soovita saada haava juurevõsu, võib paar aastat enne raiet rinnakõrguselt vanade haabade koort eemaldad. Juurevõsudega kaasnevad kergemini ka haigused kaasa, näiteks haavataelik, mis põhjustab südamemädaniku. Maapinna ettevalmistus
Kui järelkasv hakkab kannatama valgusepuuduse all, tuleb häilu laiendada 15-20 m võrra. Häilu laiendatakse selles suunas, kus järelkasvu on rohkem ja kus see on elujõulisem. Eestis on täheldatud, et eriti hästi uueneb häilu läänepoolne serv, seejärel ida- ja lõunaserv. Kõige halvemini põhjapoolne serv. Viimastel raiejärkudel, kui häilud on omavahel osaliselt liitunud, tuleb üle minna puistu ühtlasele harvendamisele, s.t. viimastel raiejärkudel sarnaneb raie iseloom aegjärksele raiele. Raiet peaks üldjuhul tegema talvel, kasvavaid puid ja järelkasvu vigastatakse vähem. Kuusikutes üldiselt ei sobi rakendada, kuid võib kõne alla tulla juhul, kui juurepessu või muu kahjustuse tõttu on puistus häil ja sellel on rohke looduslik uuendus, sel juhul häilu laiendatakse. 3. Veerraie Selle all mõeldakse väga kitsaste lankidena tehtud lageraieid.
Okstest (sh. kuusest ja kadakast) toituvad hobused eriti talvisel ajal. Eesti hobused söövad meelsasti ka vana, eelmisel aastal niitmata või karjatamata jäänud rohu kulu. Ka see asjaolu on oluline hobuste kasutamisel pool-looduslike koosluste hooldamisel. Hobused söövad kulu ja kõrge rohu seest välja kivid, mahalangenud tüved, oksad, mis võimaldab maapinda hiljemaks niitmiseks ette valmistada. Ka on selle järgselt inimesel võimalik paremini tihnikutest läbi näha ning harvendamisele tulevaid põõsaid ja puid välja valida ja raiuda. Suurem osa hobuste talvesöödast varuti varem samuti puisniitudelt, luhaheinamaadelt ja teistelt niidetavatelt rohumaadelt. Eesti hobuse peamine sööt on hein. Pool-looduslike koosluste, eriti puisniitude ning loopealsete rohustu on erakordselt liigi- ja sellest tulenevalt ka toit- ja raviaineterikas.Vahetult mere mõju piirkonnas asuv rannaniidu taimestik on läbi aegade olnud koduloomadele ravi- ja mineraalainete allikaks.
vaheaegadega, sõltuvalt järelkasvu iseloomust. Kui järelkasv hakkab kannatama valgusepuuduse all, tuleb häilu laiendada 15-20 m võrra. Häilu laiendatakse selles suunas, kus järelkasvu on rohkem ja kus see on elujõulisem. Siinkohal on täheldatud, et eriti hästi uueneb häilu läänepoolne serv, seejärel ida- ja lõunaserv. Kõige halvemini põhjapoolne serv. Viimastel raiejärkudel, kui häilud on omavahel osaliselt liitunud, tuleb üle minna puistu ühtlasele harvendamisele, s.t. viimastel raiejärkudel sarnaneb raie iseloom aegjärksele raiele. Raiet peaks tegema talvel, vigastataks vähem kasvavaid puid ja järelkasvu. Mõnikord on vajalik aasta enne uue häilu raiet sügisel teha maapinna ettevalmistust looduslikule uuendusele kaasaaitamiseks. Häiludesse saab ka istutada teisi puuliike, et rikastada puistu koosseisu (võõrliigid), väärislehtpuud jne. Kuusikutes üldiselt ei sobi, tuleb kõne alla juhul, kui juurepessu või muu
annaabi.ee 
