deduktiivne loogika, formaalne loogika, moderne loogika, üldloogika - kõik need nimetused on peaaegu sünonüümid ja erinevad oma tähenduselt sedavõrd vähe, et õppeotstarbeliselt on nende täpsustamine üleliigne. Seetõttu vastava õpperaamatu tiitellehele ongi tavaliselt kirjutatud: Loogika. Praeguseks on Aristotelese "istutatud loogikapuu" kasvanud mitmeharuliseks ehk teisisõnu - tänapäeva loogikal on mitmeid haruteadusi. Nendest olulisemad on: induktiivne loogika, dialektiline loogika, matemaatiline ehk sümbolistlik loogika, modaalne loogika (loetelust võib väljalugeda ajaloolist geneesi). Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Vana-Kreeka teoreetiline ja filosoofiline mõtlemine oli kogunisti deduktiivne, Aristotelese oma kaasaarvatud. Mistahes maailma olemust käsitleva süsteemi aluseks oli
erinevad funktsioonid. Näiteks ühtseks tervikuks seovad samas teadmissüsteemis olevaid teadusi koordinatsiooni- suhted. See toimub neljandal tasandil. Näiteks need suhted seovad majandusteaduse teoreetilise tuumaga kõik teised majandusteaduse harud. Seda seost ei ole võimalik ignoreerida, sest näiteks majanduse mingisugune haru peab olema kooskõlas üldise majandusteooriaga. Kuid peale selle seovad koordinatsioonisuhted ka kõiki majanduse haruteadusi. Kuid need suhted ei ole samad, mis seosed majandusteooriaga. Näiteks ei ole kõik majanduse haruteadused üksteisega ühtviisi seotud. Mitte ükski teadus ei ole võimeline eksisteerima iseseisvalt. Seda rõhutab subordinatsioonisuhete üldisus. Kuid teaduse iseseisvus võib esineda ainult suhteliselt, kui võrrelda mingit teadust teiste teadustega samal tasandil. Läbivsuhted seostavad kõikide teaduste sisekontsentrid otseselt filosoo- fiaga, mis asetseb ju kõige kõrgemal tasandil
erinevad funktsioonid. Näiteks ühtseks tervikuks seovad samas teadmissüsteemis olevaid teadusi koordinatsiooni- suhted. See toimub neljandal tasandil. Näiteks need suhted seovad majandusteaduse teoreetilise tuumaga kõik teised majandusteaduse harud. Seda seost ei ole võimalik ignoreerida, sest näiteks majanduse mingisugune haru peab olema kooskõlas üldise majandusteooriaga. Kuid peale selle seovad koordinatsioonisuhted ka kõiki majanduse haruteadusi. Kuid need suhted ei ole samad, mis seosed majandusteooriaga. Näiteks ei ole kõik majanduse haruteadused üksteisega ühtviisi seotud. Mitte ükski teadus ei ole võimeline eksisteerima iseseisvalt. Seda rõhutab subordinatsioonisuhete üldisus. Kuid teaduse iseseisvus võib esineda ainult suhteliselt, kui võrrelda mingit teadust teiste teadustega samal tasandil. Läbivsuhted seostavad kõikide teaduste sisekontsentrid otseselt filosoo- fiaga, mis asetseb ju kõige kõrgemal tasandil
erinevad funktsioonid. Näiteks ühtseks tervikuks seovad samas teadmissüsteemis olevaid teadusi koordinatsiooni- suhted. See toimub neljandal tasandil. Näiteks need suhted seovad majandusteaduse teoreetilise tuumaga kõik teised majandusteaduse harud. Seda seost ei ole võimalik ignoreerida, sest näiteks majanduse mingisugune haru peab olema kooskõlas üldise majandusteooriaga. Kuid peale selle seovad koordinatsioonisuhted ka kõiki majanduse haruteadusi. Kuid need suhted ei ole samad, mis seosed majandusteooriaga. Näiteks ei ole kõik majanduse haruteadused üksteisega ühtviisi seotud. Mitte ükski teadus ei ole võimeline eksisteerima iseseisvalt. Seda rõhutab subordinatsioonisuhete üldisus. Kuid teaduse iseseisvus võib esineda ainult suhteliselt, kui võrrelda mingit teadust teiste teadustega samal tasandil. Läbivsuhted seostavad kõikide teaduste sisekontsentrid otseselt filosoo- fiaga, mis asetseb ju kõige kõrgemal tasandil
annaabi.ee 
