LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL LOENGU PROTOKOLL Mõdriku 11.12.2015 nr 1-1/1 Algus kell 8.30, lõpp kell 11.45 Juhatas Virve Transtok Protokollis Elisabeth Ammer Osalejad: 31tudengit (Lisa 1) Puudusid: Heleriin Atla, Kristina Harun, Aline Lõuke PÄEVAKORD: 1. Situatsioonülesande arutelu KUULATI: Tudengid pidid lahendama situatsioonülesande ning selle põhjal analüüsi koostama. Sõna võtsid: Kõik tudengid osalesid arutelus OTSUSTATI: 1.1 Teha parandusi ning täiendusi analüüsides Virve Transtok Elisabeth Ammer Juhataja Protokollija Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts
Maire Aunaste Kristina Harun Maire Aunaste (neiupõlvenimega Maire Ütt; sündinud 7. novembril 1953) on eesti ajakirjanik ja saatejuht. Aastatel 19771983 õppis M.Aunaste Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonnas Ta on olnud kaks korda abielus. Tütar Elis Aunaste on ajakirjanik Töö televisioonis ja raadios lick to edit Master text stylesTöötas kaheksa aastat ETV uudistetoimetuses, saate AK Second level reporterina. Ta on juhtinud Eesti Third level Televisioonis kokku 10 aastat Fourth level meelelahutussaadet "Reisile Fifth level Sinuga" ja Kanal 2s autorisaadet "Meie". 2004 "Teisipäeval Teiega" on kuulatav Vikerraadios. Töö...
Keskaeg pöördepunkt eestlaste ajaloos Keskaega nimetati ka orduajaks see oli 1227-1558 aastatel. Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks...
1.3. Islami levik kalifaadi ajal · Kalifaat Araabia riik Lähis-Idas, Kesk- Aasias ja Põhja-Aafrikas (7.-10. saj) araabia keeles khalifa (järglane) kaliif, vesiir, emiir · Neli esimest kaliifi (Rasidun e "õigesti juhitud") Abu Bakr (632-634) Omar (634-644) Uthman (644-656) Ali (656-661) · Omaijaadid (661-750) pealinn Damaskus kalifaat saavutab suurimad piirid · Abassiidid (750-1258) pealinn Bagdad kultuuriline õitseng Harun al-Rasid 1.4. Islamimaad XI-XVI sajandil · Kalifaadi lagunemine ja türklaste võim viis sõltumatut islamiriiki · Hispaania · Egiptus · Süüria · Iraak · Iraan türklased-seldzukid Saladin (Egiptuse ja Süüria sultan 1174-11 · Osmanite riik (1299-1923) Osman I sultan (valitseja) janitsarid Osman I (1299-1326) Konstantinoopoli vallutamine (1453)
"Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti on pisike kuid tugev riik millel on väga kirju ajalugu. Maa kust on läbi käinud mitmed sõjad kui ka mitmed rahvused. Oleme saanud tagasi oma iseseisvuse ning liitunud Euroopa Liiduga tahtes jõuda paremate sekka ning muuta elu paremaks oma rahvastele. Kodanikuks olemisega kaasnevad ka kohustused ja õigused. Mida tähendab mulle Eestis kodanikuks olemine? Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Eesti kodakondsus loob paremad väljavaated töökoha leidmiseks, näiteks linnavalitsuses või politseis ning annab poliitilised õigused, näiteks rahvahääletustel osalemisõiguse. Minu arvates peab iga eesti kodanik osalema valimistel, et parandada Eestimaa elu. Inimestele meeldib maad avastada ja reisida igasse maailma paika, näha erinevaid kultuure, suhelda inimestega või lihtsalt puhata. Eesti riik annab võimaluse alati Eestisse na...
täielikult raidkirjad ja pildid. Vaarao surnukeha hoidmiseks mõeldud sarkofaagi on vaid jämedalt töödeldud. Seega on töö jäänud lõpetamata ja lisaks puudub sarkofagil kaas. Hauaröövlid : Üle 3000aasta ei puutunud inimkäsi Suure püramiidi sisemust. Seda kaitsesid hoolikalt kinni müüritud sissekäigud, aga ka usk, et vaarao hauda kaitsevad vaimud, kes tapavad iga sissetungija. Hauaröövlid saabusid palju hiljem. Esimesena tungis Cheopsi püramiidi kaliif Harun ar-Rasidi poeg kaliif al-Mammun (813-833). Ta käskis raiuda hauakambrini tunneli, lootes leida sealt, nagu teistegi valitsejate haudadest, suuri rikkusi. Ei leidnud ega midagi peale 28 cm paksuse sõnnikukihi kambripõrandal ja seintel, mille olid sinna jätnud püramiidi elama asunid nahkhiired. Seejärel kadus aardeotsijatel ja hauaröövlitel huvi Cheopsi püramiidi vastu. Kuid mõned röövlid huvitusid ka muust. Araablased süütasid ja hävitsid 1168
paiku õppisid Euroopa kesk- ja põhjapiirkondade asukad tekstiilrõivaste eeskujul õmblema kokku nahku, mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena. Ajapikku tekkisid uued, liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rasidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle aegade ja moevärinate püsis nõudmine karusnahkade järele. Rahvasterändamise-eelsesse aega (4. - 6. saj. p. Kr.) on arheoloogid dateerinud ühe germaanlaste asumisalast turbasoost leitud 14-aastase tütarlapse kasuka, mis oli õmmeldud neljast kitsenahast ja mille kraelõige meenutas nüüdisaja kasukaid. Karusnahkade ulatuslik
varem oli eemale hoidnud külm. Arvatakse siiski, et alles rooma rauaaja paiku õppisid Euroopa kesk- ja põhjapiirkondade asukad tekstiilrõivaste eeskujul õmblema kokku nahku, mida mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena. Ajapikku tekkisid uued, liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rašidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle suurte kultuurikeskuste muutumatu nõudmine karusnahkade järele püsis muutumatuna. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Tallinnas hakati naistemantleid ja -kasukaid valmistama hiljemalt 14. sajandil. Ka talurahva seas oli lambanahkne kasukas tarvilik riideese. [1]
· Nüüd tahtis Muhamed Meka vallutada ja ta leidis kiiresti põhjuse lepingu murdmiseks. Abu Sufjan saadeti küll temaga läbirääkima, kuid see pidi alandustega tagasi naasma. · 10000 mehega läks nüüd prohvet Mekasse XIV ptk. · Teel Mekasse kohtas muhamed onu Abbasi, kellele oli see ka viimane, elupäästev võimalus islami pöörduda. Hiljem sai selle, kõige põlatuma uskliku järeltulijast kõige suurem islami kaliif. Tark ja muinasjutuline Harun ar-Rasid. Muhamed põlgas kavalat Abbasi. · 2 dünastiat pidid kuulsusrikkalt islami maailma valitsema. Omaijaadide dünastia, Abu Sufjani pärijad ning Abasiidide dünastia, Abbasi pärijad. · Muhamed saatis linna rahuettepaneku. Ta hõivab igaveseks Meka linna, ning kõik kes jäävad sõjaväe linna tulemisel oma majadesse, jäetakse ellu. · Linna ei rüüstatud. Ainus mis hävitati, oli 360 puusliku kuju.