Iriidium Lühitutvustus Iriidiumi avastas inglise keemik Smithson Tennant aastal 1803 Iriidium sai oma nime Kreeka jumalate sõnumitooja Irise järgi Ta on üks haruldaseim element, mis maakoores leidub Iriidiumi tähis on Ir, ta asub VIIIB rühmas ning järjekorranumber on 77 Omaduselt on iriidium plaatinametall ja sellisena väärismetall Iriidium Iriidium on hõbedane, kõva ja rabe metall Click to edit Master text styles Sulamistemperatuuriks on 2466 °C Second level Third level
soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 539 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29, haruldaseim taimeliik on liiv-hundihammas. Soomaal on kaunid kõik aastaajad. Juuni tipphetked on ajal, mil siniseid laineid löövad luhal siberi võhumõõgad . Lõhnavad ööviiulid. Juulis puhkevad õide niidu-kuremõõgad. Samblaid on leitud 200 ja samblike 119 liiki. Suur on inimtegevuse suhtes tundlike samblaliikide arv. Seeni on leitud 360 liiki. Siberi võhumõõk Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 183 , neist 146 on kohatud Soomaal pesitsemas.
Viimases kolmes lülis valgusorganid · Isane Kuni 15 mm Pruun, nagu enamus mardikaid Suured silmad Helendab paari valgusorganiga kui häiritud Lamprohiza splendidula · Emane: 10-15 mm Lennuvõimetu kuid tiivad on olemas Kollakas Valgusorganid üle keha · Isane: Kuni 10mm Välimuselt sama, kuid väiksem Kaks helendavat "rõngast" keha tagaosas Phosphaenus hemipterus · Haruldaseim · Emane: 10 mm Pruuni ja roosat värvi Pole täiskasvanuna valgusorganeid Enamasti ei helenda koguaeg, ainult ärritades Elab peidus · Isane: 7-10 mm Suured tundlad Lennuvõimetu (Lühikesed tiivad) Päeval roomab kivide/seinade vahel Paaritumine · Surevad peale paaritumist · 50-100 muna · Munad ~ 1mm ja helendavad õrnalt · 27-45 päeva, et kooruda olenedes temperatuurist · Vastsed helendavad üle keha
Huvitavaid fakte · Ainus Bulgaaria vulkaan on Kozhukh (281m üle merepiiri). · Kõrgeim juga on Raiskoto Praskalo, mis langeb 124m kõrguselt. Kokku on jugasid riigis 300, 70. · Kõige kauem kestnud udu leidis aset 1948. Aastal detsembris ja kestis 29 ööpäeva. Bulgaaria pealinn on aastas 33 päeva udus. · Kuumim mineraalvesi leidub Separeva Banya külas, selle temperatuur on is 103.8 kraadi. Mõnede allikate kohaselt on see kuumim allikas Euroopas. · Haruldaseim loomaliik on musta mere hüljes, keda on alles vaid 5-6 isendit. · Bulgaaria on jogurti sünnimaa (Lactus Bulgaricius) · Bulgaaria on oma nime poolest vanim riik Euroopas. · Bulgaarlased kasutasid esimesena kirillitsa tähestikku. · Bulgaaria ja Taani olid ainsad riigid Euroopas, kellel õnnestus päästa oma juudid Holokaustist. · Bulgaaria armee on ainus Euroopas, kes pole kaotanud ühtegi lahingut.
leidub salumetsi peamiselt vaid järsematel nõlvadel, mida oli raske põllumajanduslikult kastutada. Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad kekmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel. Karula rahvuspargis on registreeritud 98 sambliku liiki, millest ühtegi pole kantud punasesse raamatusse. Harvaesinevatest liikidest on leitud sinakat härmasamblikku ja Rei porosamblikku. Samblaliike on Karula rahvuspargist leitud 157, millest kaheksa on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Haruldaseim on läikiv kurdsirbik. Inimpelglikke liike on registreeritud 26 ning turbasamblaid on leitud 24 liiki. Kaitsealal on leitud kasvamas 563 liiki kõrgemaid taimi, millest kaitsealuseid liike ja EPR liike on kokku 47. EPR'i järgi on eriti ohustatud liikide seas leitud harulist võtmeheina, kummele- võtmeheina, roomavat akakapsast ja muda-lahnrohtu. Haruldastemastest liikidest on leitud palu- karukella, hanepaju, harilikku sookolda ning 19 liiki käpalisi, millest haruldasemad on
tarvapullid kaalusid sageli üle tonni, olles juba nii suured kui pool ninasarvikut. Vendadel Heckidel õnnestus taastada suguline dimorfism, mida polnud ühelgi lähtetõul. See tõestab, et saadud looma geneetiline kood on oluliselt muutunud. Kuid sellegi poolest jääb Hecki veis kõigest üheks koduveise tõuks. Praegu on maailmas üle 2000 Hecki veise.(Heck cattle) Enderby saare veis See veisetõug on üks haruldaseim tõug tänapäeval, pärit on see tõug Uus-Meremaa Enderby saarelt. See saar asub 320 km kaugusel Uus-Meremaalt, avastati see alles 1806 aastal. 1890 aastatel saadeti laevaga 9 veist Endery saarele, seal saarel püüti alustada põllumajanduse arendamisega. See katse aga nurjus kliima pärast saarel. 1910 aastal jäi saar jälle inimtühjaks aga veised jäid sinna maha. 80 aastat täielikus isolatsioonis olles jäid veised ellu vaatamata karmidele ilmastiku oludele
ei olnud kõik terved, olid lõikejäljed, mis paiknesid korrapäraselt. Ta võrdles neid teistega ja tuli välja avastusega, et neandertaallased ei söönud kaaslasi nälja pärast, vaid tegu on hoopis rituaalse kehatükeldamisega. Esimene luustik Neanderi orus oli sinna maetud korrapäraselt, mis näitab, et tegu oli matusega. Matuseid on leitud hiljemgi, sest nende levikuala on suur. Enim on leitud neid Euroopas, ka Aasias. Haruldaseim neandertaallaste matusepaik on Shanidani koobas Iraagis. Sinna oli matud kaks naist, üks mees. Avastati, et selses mullas oli palju lilleseemneid, varakevadesi õistaimi, järeldati, kui need neandertaallaste hauda pandi, siis enne mulla pealepanekut puistati nad lilledega üle. See näitab neandertaallasi hoopis teises valguses. On avastatud ka neandertaallaste luustikke, mis näiatavad, et nad on tõsiseid vigastusi saanud, nt sügavaid luumurde, mis on kinni kasvanud. See
annaabi.ee 
