Sellega tuli idee Itaalia föderalistil Altiero Spinelli``il ja Prantsuse funktsionalistil Jean Monnet`il luua 1940date teisel poolel ühine ,,riikidevaheline vastuoludeta Euroopa." Sellega kaasneski tõukejõud Euroopa integratsioonile. Esimesena loodi Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (European Coal and Steel Community) 1952.aastal Luxembourgis riiklik-monopolistliku organisatsioonina, seda 1950.aasta Pariisi kokkulepete alusel. Järgmiseks sammuks oli harukondliku majandusliku koostöö laiendamine väljaspoole üksikuid tööstusharusid ja koostöö universaalse mehhanismi loomine. Seda teostati Euroopa Majandusühenduse moodustamisega 1957.aastal Roomas sõlmitud lepinguga. Kuuest liikmesriigist koosnevana alustas Euroopa Majandusühendus (European Economic Community) (eesti keeles lühidalt EMÜ) tegevust 1958 aastal. Pärast seda hakati vaikselt kaotama liikmesriikide vahelisi tollimakse ja kaubavahetuse kvoodikitsendusi
põhjendus, raske mõista) 7. Saavutatakse tasakaal arengu mõjude ja 7. Ettenähtud seiret (peale KMH-d) viiakse harva keskkonna probleemidemurede vahe läbi KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) – eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. KORRALDATAKSE: programmidele (näit. Veekaitse programm), planeeringute ja plaanide koostamisel (harukondliku arengu strateegiad, regionaalse arengu plaanid); strateegiliste planeerimisdokumentidele - strateegia, arengukava, tegevuskava, (näit. Riikliku Jätkusuutliku Arengu strateegia); Seaduste ja määruste eelnõudele KSH: Poliitika( strateegiatele korral) KMH: Projektid Plaanid Programmid KMH AJALUGU: • Esimene formaalne KMH süsteem oli kasutusel USA- s 1969: National Environmental Policy Act (NEPA)
arvestamine poliitikate (tegevuskavade), plaanide ja programmide otsustes - PPP Terviklik, integreeriv vahend rist- sektoraalsete lähenemiste toetuseks, mis on vajalikud pikaajaliste jätkusuutlike eesmärkide saavutamiseks Määratleda, kirjeldada ja hinnata mõjusid, mis võivad tekkida PPP rakendamisel Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Suhteliselt uus; Programmidele (Veekaitse programmid jne.); Plaanidele (harukondliku arengu strateegiad, regionaalse arengu plaanid); Tegevuskavadele (poliitikatele), strateegiatele, kontseptsioonidele (Riiklik Säästva Arengu Strateegia); Seaduste ja regulatsioonide eelnõudeile. Mis nõuab KSH-d? • Tegevuskavad, poliitika? • Programmid, plaanid (EL) • Eelarved (Soome) PPP • Poliitikad (tegevuskavad) • Plaan- poliitika rakendamise strateegia spetsiifilisem kokkuvõte • Programm- kava, mis sisaldab ettepanekuid,
ellu viia) · Arendaja esitab tegevusloa taotluse otsustajale (tegevusloa väljaandjale), kes langetab otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) · Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. · Korraldatakse programmidele (näit. Veekaitse programm) · Korraldatakse planeeringute koostamisel (harukondliku arengu strateegiad, regionaalse arengu plaanid) · Strateegiliste planeerimisdokumentidele - strateegia, arengukava, tegevuskava, (näit. Riikliku Jätkusuutliku Arengu strateegia) · Seaduste ja määruste eelnõudele Sõelumine · Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? · Millist tüüpi KMH on vajalik? · Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? · Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud