EESTI SPORT Kool: Tallinna Paekaare Gümnaasium Autor: Jekaterina Gusseva Klass: 9 A klass EESTLASTE POPULAARSEMAD SPORDIALAD EESTI OLÜMPIAMEDALID EESTLASED – OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIMEHED TÜÜPI SPORTLASED 1. Terviseprotlane on see inimene, kes hoolitseb oma tervise eest ja füüsiliselt ektiivne, tegeldes regulaarselt metsajooksu, võimlemise või mõne muu spordialaga. 2. Harrastussportlane on see inimene, kes harrastav ainult oma lõbuks, kui tahab, võtab osa ka mõnest kohalikust võistlusest. 3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi. 4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee, tema sportlikud tulemused ei küündi maailma paremate hulka. 5
....................... 9 1.3 Harrastusspordi hetkeseis ................................................................................. 14 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED .................................................... 15 3. UURINGU METOODIKA ...................................................................................... 16 4. UURIMUSTÖÖ ANALÜÜS................................................................................... 18 4.1 Harrastussportlane ratsaspordis ........................................................................ 18 4.2 Ratsaspordi treenerite töökogemused harrastussportlastega ............................ 20 4.3 Võistluste korraldust määratlevate küsimuste analüüs ..................................... 22 5. UURIMUSTULEMUSTE ARUTELU JA JÄRELDUSED .................................... 24 KOKKUVÕTE.........................................................................................
spetsiaalseid jooksujalatseid. Mugavad jooksujalatsid võivad lisada meeldivat rahuldust treeningutele, kuid samas võivad nad muuta selle põrguks, kui nad ei ole sobilikud Sinu jalale. Jalatsi pehmus, kergus ja madal hind ei tohiks olla ainsateks valikukriteeriumiteks. Soovitav on osta jooksujalats spetsiaalsest spordipoest, sealt on võimalik küsida nõu, testida jalgu ja saada enda jalatüübile, kehakaalule, jooksutempole (tegevsportlane või harrastussportlane) vastavad jooksujalanõud. 2.3. Jooksutehnika Õige jooksutehnika eesmärgiks on säästa jõudu ja hoida ära tugiliikumisaparaadi kahjustusi, mis võivad tekkida vale jooksutehnika kasutamisel. · Keha peaks püsima pingevaba ning ka lihased peaksid jooksu ajal olema lõdvad. Keha on jooksmisel kergelt kallutatud ette ja vaade on suunatud 10 20 meetri kaugusele jooksusuunas. · Käte töö annab jooksule tasakaalu ja rütmi
maksimum. Koormus 50% VO2max kajastab, et indiviid teeb füüsilist tööd poole O2 tarbimise juures. Koormus 125% VO2max näitab, et energia tootmises on teisigi mehhanisme lisaks O2 põhisele ning lisaks leidub rakus väikese energia varu (s.t. pole vaja toota) Kehalise koormuse doseerimine Milline on õige treeningkoormus antud spordialal, antud sportlasele antud treeningperioodil? Oluline on suhteline intensiivsus. Koormus erinevate indiviidide vahel võrdne (tipp ja harrastussportlane). Kohanemisprotsesse juhtiv "signaal" on alati individuaalne. Sportlase ja harrastaja koormus 50% VO2max mõjutavad kummagi treenitust võrdsel määral. NB! Tänu komplekssele iseloomule (pulss või VO2max) on mõju osalevatele organitele erinev s.t. koormus 50% VO2max ei tähenda, et süda, lihased või kopsud töötaksid kõik võrdselt 50% peal. Harrastajat on lihtsam treenida sest koormused on suhteliselt madalad (näit. 3-4 X nädalas, 30-60 min, pulss 120-150)
Soome ja ma kasutasin juhust. Kuidas on teil teie Iga algus on raske. enda arvates välismaal läinud? Algul ei läinud just koige paremini. Nuudseks on koik hästi. Millega tegelete/olete Pohiliselt ikka tööd. tegelenud seal? Töötan kaubanduskeskuses Jumbo. Peale tööd jääb mul suhteliselt palju vabaaega iseendale.Kuna olen harrastussportlane,siis tegelen jookmisega ja talvel käin jousaalis.Olen osa votnud Helsinki ööjooksust (10 km)ja ka käinud jooksmas poolmaratoni (21,1 km). Järgmisel suvel plaanin sama. Kui tihti te külastate Eestit kulastan nii palju kui voimalik. 31 Eestit? Suviti korra kuus ,talvel vahem.