„Esimene Eesti Üldlaulupidu“ Referaat Tallinn 2014 1. EESKUJUD EESTI ÜLDLAULUPEOLE Koorilaul kujunes 19.sajandi esimesel poolel Šveitsis ja Saksamaal laiade rahvahulkade meelelahutuslikuks ja kunstiliseks harrastusalaks. Paljude kooride olemasolu lõi eeldused ühisteks kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks,millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod, üldlaulupeod. Saksamaal Hannoveris peeti laulupidu, millest võttis osa 500 lauljat. Enne seda toimus ka laulupidu Šveitsis, kus esines 4000 lauljat. Selle kohta Jannsen arvas, et ta oleks tänulik, kui saaks omalt maalt sõnumit: „meil on juba 40 koorilauljat, kellega võime välja astuda!“
kirjutamise ajal orkestrites ligikaudu 1600-1700 harrastajast muusikut. Muusikud olid põhiliselt nooremad taluperemehed ja rentnikud, koolmeistrid, käsitöölised ja vabrikute läheduses ka töölised. Andmed puuduvad külakehvikute ja sulaste osavõtu kohta, seda takistas juba nende liikuv eluviis ja sotsiaalne saatus. XIX sajandi teisel poolel toimus musitseerimisvormide jagunemine erinevate sotsiaalsete kihtide vahel. Pillimäng orkestris sai enamasti varakamate ja tähtsamate harrastusalaks, vaesemate ja vähemtähtsate meelispilliks kujunes viiuli ja kandle kõrval populaarsust koguv lõõtspill ning nende ja ka teiste instrumentide koosmäng levis juba mitmesuguste ansamblite näöl orkestrimängi eeskujul. Orkestrites tegutsesid enamasti noored mehed, paljud nendest alustasid pillimängu kihelkonnakoolis. Muusikaharrastuses leiti noorte jaoks lõbusat ja arendavat ajaviidet, seda seisukohta propageerisid ka ajalehed.
Tema nõudlikes kätes sai Oskar Luts hea koolituse vene keeles. Roose tundidel tärkas temas huvi vene kirjanduse vastu. Visalt aga edenes Luts matemaatikas, sest tal puudus ,,matemaatiline närv". Ägedaloomuline köster Nieländer (= Lender) õpetas Lutsule usuõpetust, kirikulaulude laulmist ja eesti keelt. Pühakirja tuupimine ei pakkunud talle erilist lusti, kuid emakeele tunnid kiskusid teda kaasa. Emakeelne kirjandus oli Lutsu harrastusalaks juba varasemast lapsepõlvest saadik. Suure andumusega luges ta kihelkonnakooli aastail Bornhöhe ,,Tasujat" ja Ed. Vilde naljajutte. Samuti haaranud teda indiaanlaste seikluste romantika. Palamuse kihelkonnakool, kus õppis väga erilaadseid õpilastüüpe, jättis palju kustumatuid jälgi noore Lutsu hinge. Neid rikkalikke mälestusi kasustas ta hiljem Tootsi-lugude loomisel ja mälestusteoste koostamisel. Kurva juhtumina on püsinud kirjanikul meeles väikese valgepäise venna Arnoldi surm
..........................................................................................16 Esimene Eesti üldlaulupidu 1869 Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Eeskujud Eesti üldlaulupeole Koorilaul kujunes XIX sajandi esimesel poolel Sveitsis ja Saksmaal laiade rahvahulkade meelelahutuslikuks ja kunstiliseks harrastusalaks. Paljude kooride olemasolu lõi eeldused ühisteks kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks, millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod, üldlaulupeod. Nende muusikaline ja rahvuskultuuri tähtsus oli ääretult suur, äratades isegi rahvusvahelist tähelepanu. J.V.Jannsen käis 1861. aastal Riias balti saksa laulupeol,millest võtsid osa ka meie maa linnade lauluseltside koorid
annaabi.ee 
