1. Millised kohad valisid inimesed elupaikadeks püügimajandusliku kiviaja alguses? - Püügimajandusliku kiviaja inimesed valisid elupaigaks enamasti veekogude kaldad ja rannikualad. 2. Nimeta kuidas jagunesid püügimajandusliku kiviaja etapid ( kohanimetuste järgi). - Pulli -Kunda - Sindi-Lodja - Narva 3. Millistest materjalidest valmistati töö ja tarberiistu kiviajal? - Kiviesemeid valmistati erinevatest kividest ja mineraalidest. -Noole-, oda-, ahingu-, harpuuniotsad, õngekonksud ja nõeldad valmistati luust. - Nõusid valmistati savist. 4.Millised muudatused inimeste eluviisides toimusid noorema kiviaja ehk neoliitikumi perioodil? - Inimesed õppisid kultuurtaimi kasvatama ja koduloomi pidama. 5. Milline oli toitumisviis neoliitikumi esimeses perioodis ja kuidas see hiljem muutus? - Inimesed hankisid põhitoidu kalapüüdes ja korilusega tegeledes. Hiljem hakati tegelema viljelusmajandusega ja hakati pidama koduloomi. 6
suuri hästi kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas). Töö-, tarbe- ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi-, raud-, puit- ja rantkirved, luust noole- ja harpuuniotsad, mõõgad, nooled, sirbid, savinõud, niinest vakad, käsikivid, konksadrad jpm. Muistsete soome-ugri hõimude kultuurile olid omased kujutlused úamaanist ehk nõiast, kes võis oma erakordse hingejõuga mõjutada (nõiduda). Oli kujutlus ka vägevatest loomadest, keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu Põhja rahvaste karutapmise rituaalid). Keskne koht muistses usundis oli surnutekultusel
· Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu. Põhilised toonid olid kollane, punane, must ja valge. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga. · Kiviaeg jaguneb: 1) Vanem kiviaeg e. paleoliitikum (2 milj.-. 150 000 a. tagasi) Algas esimeste tööriistade valmistamisega. 2) Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 a. e.Kr.) Luudest ja kividest valmistatud riistad. (Nt, tuurad, harpuuniotsad, õngekonksud) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 a. e.Kr.) Algas savinõude ja lopes metallide kasutuselevõtuga.) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist Lascaux` koopamaaling (avastati 1940) (15 000-10 000 a.) Kuulsamad leiukohad Altamira Kujutatud metshobuseid, hirvi, Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. kaljukitsi, lõvisid, ürgveiseid.
lõuna pool ulatus nende levikuala ka Põhja-Itaaliasse. Need on väikesed, valmistatud enamasti elevandiluust, kivist või savist. U 17 000 eKr sai alguse Madeleini kultuur. Klimaatiliselt vastab see viimase jäätumise pikaks veninud lõpuosale. Kultuur hõlmas Prantsusmaad, Saksamaad, Belgiat, Poolat, Sveitsi, Hispaaniat, Itaaliat. Lääne-Euroopas muutus oluliseks ulukiks põhjapõder. Laiemalt levisid luuriistad, näiteks siledad odaotsad ja kisulised harpuuniotsad; samuti tarvitati luust naaskleid ja nõelu. Kokku oli hilispaleoliitikumis kasutusel üle 100 erineva tööriista. Tähtsuse omandas kalapüük. Põhjapõtrade küttimine tingis liikuva eluviisi säilinud kultuurkihid on õhemad. Paleoliitiline kunst jõudis tipptasemele. Kunstis tulevad koopareljeefid ja joonised, selliseid maalingutega koopaid on tänaseks avastatud üle 200. Peamiselt on neid teada Lõuna-Prantsusmaalt ja Põhja- Hispaaniast
kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas). Töö-, tarbe- ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi-, raud-, puit- ja rantkirved, luust noole- ja harpuuniotsad, mõõgad, nooled, sirbid, savinõud, niinest vakad, käsikivid, konksadrad jpm. Muistsete soome-ugri hõimude kultuurile olid omased kujutlused amaanist ehk nõiast, kes võis oma erakordse hingejõuga mõjutada (nõiduda). Oli kujutlus ka vägevatest loomadest, keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu Põhja rahvaste karutapmise rituaalid). Keskne koht muistses usundis oli surnutekultusel.
Varamesoliitiline leiuaines on paleoliitiliste elementidega mõned peavad mesoliitikumi vaid kronoloogiliseks mõisteks. Asustus laienes, suurenes rahvaarv, tekkis võrdlemisi palju lokaalseid arheoloogilisi kultuure. Lääne-Euroopas varamesoliitikumis Azilien´ kultuur ja kogu mesoliitikumi hõlmav Tardenoisien´ kultuur. Azil´ kultuuri nimi Edela-Prantsusmaa koobasasulast. Mitmed matused. Esemetest luuriistad (nt naasklid, hirvesarvest harpuuniotsad), tulekivist mikroliidid, kõõvitsad, uuritsad. Majanduse alus küttimine, korilus, kalapüük. Peamisteks saakloomad: hirved, metssead. Tardenoisien v Tardenois kultuuri nimi Põhja-Prantsusmaa koobasasulast. Levikuareaal: kogu Atlandi ookeani rannik, aga ka Tsehhi, Ungari, Rumeenia ja Venemaa osades. Elati valdavalt avaasulates kõrgematel liivastel kohtadel. Dateeringud põhinevad peamiselt esemete tüpoloogial. Eristatakse kolme etappi: varane, keskmine, hiline