Jüriöö ülestõus 13431345 Elari 11B Algus, 23. aprill 1343 Ülestõusu märguks oli märgutuli, selle asukohta säilinud vaid spekulatsioonid Raikkülas Paka mäel Saha kabeli juures, nähtav kõrgendik Algas ööl vastu 23. aprilli 1343 Eestlased hakkasid mässama märgutule peale Algus harjulastele väga edukas Põletatakse mõisaid ja tapetakse sakslaseid Vallutati Padise klooster, pandi see põlema, tapeti 28 munka Piirati Tallinn ümber, liikumine levis Läänemaale Paide ordulinnuses eestlaste "4 kuningat", toimusid nõupidamised Sakslased tapavad läbirääkijad, siiani segastel põhjustel (keelebarjäär, otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla
Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, klooster oli võõra ja vihatud ristiusu ideoloogia levitaja ja kandja. Ülestõusnud poletasid maha ka kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ning tapsid kõik sakslased, keda nad kätte said, seejärel olevat asutud 10 000 mehega Tallinna piirama,nagu seisab kirjas Hoeneke kroonikas.. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele. Tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Ehk küll kroonikate andmeis jääb paljugi ebaselgeks, nähtub neist kõigist, et ülestõus algas ja kulges esimestel päevadel kindla läbimõeldud plaani kohaselt. Kõigepealt puhastati maa sakslastest, seejärel koguneti mingisse samuti juba varem kindlaksmääratud kohta, kus korraldati sõjavägi ja valiti üldjuhid.
On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased hakkavad mässama Jüriöö ülestõus algab Harjumaal. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise kindlustatud kloostri, põletasid selle maha, surmasid 28 munka ja piirasid Tallinna ümber.
nii põhimõtteline kui ka strateegiline ülesanne. · Hinnates kainelt oma võimalusi, otsustati abi paluda Turu foogilt.(Rootsi kuniga Soome asehaldur. See oli diplomaatiliselt tark samm, sest Rootsi oli tollal vaenujalal Taaniga ning võis seega tõesti Tallinna rünnata). Foogt võttis eestlaste saatkonna hästi vastu ja lubaski tulla peatselt suure väega. · Vahepeal puhkes ülestõus ka Läänemaal. Läänemaal toimiti sarnaselt harjulastele, surmati kõik tabatud sakslased ja koonduti seejärel Haapsalu alla. · Hoolimata lahkhelidest võõrvõimude endi vahel, pöörduti ainsale võimalikule päästjale Liivi ordule. . Selle põhjapoolsemaks tugipunktiks oli Paide ordulinnus, kuhu jõudsid põgenikud ning abipalved nii Harjust kui Läänemaalt. · Ordumeistri kutsega tulid eestlaste juhid Paidesse läbirääkimistele,nii lootsid kuningad saada ajapikendust abivägede päralejõudmiseks. 1343
kõik sakslased, keda nad kätte said, seejärel olevat asutud 10 000 mehega Tallinna piirama. Mõisaid leiame üle kogu Harjumaa kõigist kihelkondadest peale Hageri. Tihedalt on mõisaid maakonna põhjapoolses osas, Tallinna ümbruses, eriti sellest ida, kagu ja lääne suunas. Neid piirkondi loetaksegi ülestõusu algul kõige tähtsamateks võitlusrajoonideks, eriti Jüri-Jõelähtme ala, mis tundub moodustanud olevat just ülestõusu tuumiku. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Ehk küll kroonikate andmeis jääb paljugi ebaselgeks, nähtub neist kõigist, et ülestõus algas ja kulges esimestel päevadel kindla läbimõeldud plaani kohaselt
mehega Tallinna piirama. Mõisaid leiame üle kogu Harjumaa kõigist kihelkondadest peale Hageri. Tihedalt on mõisaid maakonna põhjapoolses osas, Tallinna ümbruses, eriti sellest ida, kagu ja lääne suunas. Neid piirkondi loetaksegi ülestõusu algul kõige tähtsamateks võitlusrajoonideks, eriti Jüri-Jõelähtme ala, mis tundub moodustanud olevat just ülestõusu tuumiku. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Ehk küll kroonikate andmeis jääb paljugi ebaselgeks, nähtub neist kõigist, et ülestõus algas ja kulges esimestel päevadel kindla läbimõeldud plaani kohaselt
seejärel põletati Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa (va Tallinna linn) võõrvõimust vabastatud Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk ,,kuningat" Sooviti vallutada ka Tallinnat ning umbes 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla kuhu asuti laagrisse Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele 2. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole Teatati ordumeister Dreilebenile, kes uudist kuuldes katkestas sõjaretke pihkva all Vältimaks sõjalist kokkupuudet orduga nõustusid eestlaste neli kuningat koos kolme sõjasulasega minema 4. mail (1343) Paides peetavatele läbirääkimistele Vastaspoolest olid esindatud lisaks ordumeistrile hulk tähtsaid ametnikke, Tallinna piiskop
annaabi.ee 
