Kapibaaral võib aastas olla kuni kolm pesakonda. KAPIBAARA ISELOOMULIKUD OMADUSED Pea: Massiivne, tömbiotsalise nina ja lõhestunud ülahuulega. Silmad: Asetsevad kõrgel peas, et kapibaara ujudes hästi näeks. Keha: Massiivne ja ümar, meenutab sea keret. Maismaal tundub üsna kohmakavõitu. Jäsemed: Lühikesed ja võimsad, väga hästi kohastunud ujumiseks. Jalalabad: Esijäsemetel paikneb 4, tagumistel 3 sõrataolist varvast. Varvaste vahel on ujunahk. Karvastik: Lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega. Lõhnanäärmed: Eriti suured ja märgatavad isasloomadel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. SUURUS Pikkus: 100-130 cm. Kõrgus: 50-60 cm. Kaal: Isasloomal 35-64 kg, emasloomal 37-66 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 18. elukuul. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 110-130 päeva. Poegade arv: 2-7. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsiv loom. Toitumine: Taimed. Häälitsused: Vile ja ruigamine
Tema pea on massiivne tömbiotsalise ninaga ning ta ülahuul on lõhestunud. Silmad asuvad tal kõrgel peas, see on abiks, et ta ujudes näeks hästi. Keha sarnaneb tal sea omaga, mis on massiivne ja ümar ning seetõttu jätab ta kohmaka mulje. Jäsemed on kapibaaral lühikeseks ning võimsad, mis on väga hästi kohastunud ujumiseks. Esimestel jalalabadel on 4 ja tagumisel jalalabadel 3 sõra sarnast varvast ning nende vahel on ujunahk. Karvakate on sellel närilisel lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega. Lõhnanäärmed on suured ja märgatavad isastel kapibaaradel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. Üldiselt on ta 100 130cm pikk, 50 60cm kõrge ning kaaluvad keskmiselt 35 66kg. [] Joonis 1 Kapibaarad ( http://www.greenexpander.com/wp-content/uploads/2007/10/the-capybara.jpg ja http://www.geocities.com/shadowsoftherainforest/Capybara.jpg ) Levik ja kaitse
Putuka pea asend: 1 – prognaatne, 2 – hüpognaatne, 3 – opistognaatne. *Tundlad koosnevad tavaliselt kolmest osast: tüvilüli (scapus), millega tundel kinnitub pea külge, pöörlüli (pedicellus) ja väga erineva arvuga tundlalülidest koosnev tundlapiug (flagellum). Pöörlülil asub nn Johnston'i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta, mõned kahetiivalised võtavad sellega vastu ka helisignaale. Joon. 6. Tundlate tüüpe: 1 – harjasjas, 2 – niitjas, 3 – helmesjas, 4 – saagjas, 5 – kamjas, 6 – nööpnõeljas, 7 – nupuga, 8 – värtenjas, 9 – lameljas, 10 – põlvjas-kamjas, 11 – ebakorrapärane, 12 – sulgjas, 13 – harjaskarvaga tundel. *Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000. Optiline osa = lääts, laaskeha. Sensoorne osa = fotoretseptoorsed rakud + närvid. Lihtsilmad (ocelli). Paiknevad frontaalselt v. lateraalselt (peam. vastsetel). *Suised
uute sekundaarsete ühenditena ning muld hapestub. Näärmed põisjad või kotjad rakud taime lehtedes, kroonlehtedes või mujal, kuhu kogunevad nt. eeterlikud õlid; vahel on selline rakk ümbritsetud näärmekoest, mis eritab vastavat nõret või eritist. Näärmekarvad karvad, mille tipus on vedelikku eritav paisunud osa. 74 Ohe harjasjas moodustis paljude kõrreliste välissõkalde või harva liblede tipus või tipust allpool selgmisel (alumisel) küljel. (joonis IV, 16). Oos e. vallseljak on vallilaadne pikk ja suhteliselt kõrge pinnavorm. Eestis on nad kuni 35 m kõrged, 60-80 m laiad ja kuni 42 -kraadise nõlvakaldega. Paarissulgjas liitleht liitleht, mis koosneb keskroole kinnitunud külgmistest lehekestest ja millel puudub üksik tipmine leheke. (joonis II, 11)
annaabi.ee 
