tüüpides, kuid mitte igihaljas metsas. Unihiired leiavad peavarju õõnes puudes, kaljulõhedes ja isegi rähni aukudes. Unihiirt on sageli valesti nimetatud halliks oravaks. Selle paks karv on pehme ja lühike, hõbedaselt halli värviga ülemine osa ning kreemikas valge alaosas. Unihiirel on väikesed, ümarad silmad, ümbritsetud tumedate ringidega. Unihiir võib kaaluda 2.5 -6oz. Neil on suured, ümarad kõrvad ja lühikesed jalad. Unihiire koon võib ulatuda 2.5 tollini, mis on harjaseline. Vahemereline kliima Vahemerelisel tammevõsal on väga huvitav kliima. Sellel on 4 aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Tammevõsa on oluliselt kuiv ja kuum suvel. Niiske udu merelt on ainuke niiskuse allikas suvel. Talved on karged ja niisked, troopilised tormid toovad vihma. Kevad ja sügis on tavaliselt segatud suve ja talvega, mõõdukalt vihma ja kuumust. Taimestik on enamjaolt moodustunud põõsastest. Need sisaldavad igihaljaid ja heitlehelisi põõsastikke
vihmaperioodil, kui toitva ema ning hiljem ka poegade jaoks on toitu piisavalt. Sünnituse lähenedes varjub emane tihedasse metsa ning toob varjatud kohas ilmale ühe poja. Poeg tõuseb oma jalgadele püsti 6-12 tunni pärast ning hakkab emapiima imema. Sel ajal pole ta veel oma vanematega eriti sarnane. Võrreldes täiskasvanud looma proprtsioonidega on ta pea väiksem, kael lühem ja jämedam ning jalad pikemad. Pojal on ka must, harjaseline lakk, mis ulatub kaelalt seljale ning mis hiljem kaob. Okaapipoeg hakkab kuue kuu möödudes tahket toitu sööma, ent veel pool aastat saab ta ka emapiima. Pojad iseseisvuvad alles üheksa kuu vanusena. Kas tead, et... - Okaapi võlgneb oma omapärase nimetuse Kongo põliselanikele pügmeedele, kes nimetasid teda ''okhapiks''. - Okaapi keel võib olla isegi 35 cm pikkune, seetõttu ulatub loom temaga silmade ja kõrvadeni, kasutades keelt nende puhastamiseks.
arvatud Atlase mägedes), Põhja-Aafrikas ja enamikus Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani välja. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse kohtadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori järeltulijaid kutsutakse põrsasteks. 2.Välimus Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ning jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete alaliikide puhul. Põrsad on sündides heledate triipudega, mis tuhmuvad teise ja kuuenda elukuu vahel. Karv saavutab täiskasvanud isendi värvuse esimeseks eluaastaks. Täiskasvanud metssea keha pikkus jääb umbes 90–200 cm vahele ning turja kõrgus jääb 55–110 cm vahele. Saba on 15–40 cm pikk ning metssea kehakaal jääb 44–320 kg vahele
Vanimad käsnade kivistised on teada juba 570 miljoni vanusest fosforiidikihindist Hiinas. Eestis leidub käsnade kivistisi üsna harva Kohtla-Järve põlevkivikihindis ja levinumalt Kesk-ja Ülem- Ordoviitsiumi lubjakivides. Levinud on ka käsnade hulka kuuluvad kihtpoorsed ehk stromatoporoidid, kelle kivistisi leidub Saaremaal Siluri lademe lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Käsnade kehakuju on väga mitmekesine, mille välispind on tavaliselt ebatasane, tihti okkaline või harjaseline ja arvukate peente pooridega; sisemus aga koosneb ebaühtlasest poorsest massist, milles on palju erinevates suundades kulgevaid kanaleid ja õõnsusi ning okiste ja kiudude moodi skeletielemente. Veel on neile omane siseskeleti ehk –toese esinemine, mis koosneb põhiliselt okistest ehk spiikulatest ja need koosnevad kas räni-, lubi- või sarvainest. (fossiilid.info) Käsnad ei ole välja surnud ja on koloonialise eluviisiga. 3.1 Kihtpoorsed käsnad ehk Stromatoporaadid
kaitsevahendeid: ogasid jt keha välisseina jätkeid, mis mõnikord katavad kogu kolooniat. 25. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses Jõhvussid: Väliselt nagu kiudussidki pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas. Vastne kidalise kärsaga. Siilussid: Kehapind jäik ja harjaseline, lülistunud; lihaskond ja närvitängud korduvad lülide kaupa. Lihaste kokkutõmme surub suust välja ja laiali neelu koonilise, pikkade harjastega eesotsa (kidalise kärsa moodi), millele toetudes keha jõnksuga edasi läheb. Lahksoolised. Kidakärssed: Keha sile, epidermis paksu süntsüütiumina, tolle sees lakuunide süsteem ringeelund. Pseudotsööl. Sooltoru puudub, toitu võtab kehapind. Ees kidaline kärss, kinnitumiseks. Ka vastsel selline kärss. Lahksugulised. Kindel rakkude
annaabi.ee 
