ma selle ehitusest, tööpõhimõttest, käivitamisest ja kasutamisest. 4 EHITUS Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Püsimagnetitega sünkroonmootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega. Mootor on eriti töökindel muutuva kiirusega ajamites. See mootor koosneb kerest, staaorimähisest, rootorist, kontaktrõngast ja harjadest. Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu ehk elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Vool tekitab rootoris omakorda
vahel, välja arvatud siis, kui nad pühivad jääd või lähevad hetiele. (Curling 2012) 2 MAAILM JA EESTI 2.1 Ajalugu Curling on oletatavalt pärit Sotimaalt, kuna alates 16 sajandist on tänapäevani alles sealt säilinud curlingukivid. Algselt mängiti curlingut välitingimistes jää peal nagu keeglit, visati üks märk ette ja märgile kõige lähemal olev kivi võitis, ka harjad erinesid palju praegustest harjadest, ka kivid polnud ka alati võrdsed ei kujult ega kaalult seega mängu võitmiseks oli vaja rohkem õnne kui strateegiat ja osavust. (History... 2012) Kilsythi curlingu klubi mis asub Sotimaal on väidetavalt maailma esimene curlingu klubi, mille ametlikud paberid vormistati alles 1716 aastal. Esimest korda ilmus sõna curling Henry Adamsoni luuletuses, 1620 aastal Perthis. Tol ajal nimetati curlingut möirgamise mänguks, kuna selle sarnast häält teeb kivi kui libiseb jääl. (History
suhtes pidevalt muutub, siis tekib staatorimähistesse vahelduvpinge. Osa voolust suunatakse läbi rootorimähise (ergutusmähise). Voolu suurenemine ergutusmähises põhjustab magnetvälja suurenemise, mis omakorda suurendab voolu staatorimähises. Generaator hakkab akut laadima. Sõltumatu ergutusega vahelduvvoolugeneraatori ehitus. · Staatorist · Rootorist · Staatorimähistest · Rootorimähisest · Kontaktrõngastest · Harjadest · Harjahoidikutest · Ventilaatorist · Otsakaantest · Alaldiplokist · Integreeritud releeregulaatorist Kolme- või viiefaasilisel elektromagnetilise (sõltumatu-, võõr-) ergutusega generaatoril on lihtsam ehitus ja väiksemad gabariidid sama võimsuse juures võrreldes alalisvoolu generaatoritega (viimaseid tänapäeva masinatel enam ei kasutata). Ergutusmähisesse (rootorimähisesse) juhitakse vool välisvooluallikast, seega saab sõltumatu ergutuse
Magnetsüsteem, s. o. 12 pooluskinga koos kähe eraldi Voolu juhtimiseks ankrust välisahelasse ja ergutusmähi- ergutusmähisega on kinnitatud silindrilisele alusele, mis sesse surutakse vedruga vastu kommutaatorit vaselisan- paikneb hooratta õõnsuses ja on nelja kruviga kinnitatud diga grafiidist harjad. Neid hoiavad vajalikus asendis karteri külge. Kuuel pooluskingal (üle ühe) paikneb harjahoidikud. Uks harjadest on ühendatud kerega, väheste keerdudega jämedast juhtmest ergutusmähis. See toime -- klemmiga «H». Harjad koos kommutaatoriga on ankrumähise suhtes lülitatud jadamisi (peavoolumoo- koguvad ankrumähise sektsioonidest vahelduvaid voolu- tori iülitu^viis) ja tekitab magnetvälja masina töötamisel im{Hilsse ning alaldavad saadud vahelduvvoolu mehaani- mootorina. Ülejäänud kuuel pooluskingal asetsev mätois liselt
annaabi.ee 
