v6ib l6ikejoone 1. Kerapinnaiga tasandilinel6ige on ring- mddramiseks saada piisavaltpunkte. Osates joon. aga ette ndha,et l6ikejooneks kujunebellips, 2. P6drdsilindrilise pinnatasandiline l6igeon ptilitakse k6igepealt teida l6ikeellipsi tildjuhulellips,erijuhulringjoon(clI t) v6i haripunktid. Et uheks haripunktikson l6ikava kaksparalleelset sirget(" llt). tasandip6hijaljep" ja p6hiekraanil paikneva 3. Pddrdkoonuse tasandiline l6igeon koonusep6hiringjoone puutepunkt 3, - ringjoon,kui a1i t v6i gr = 900 fioon.5.13,a); - ellips,kui a2 x Xmv6i 92> rrr ( j o o n . 5 . 1 3, a); Joon.5.13
Ellips teist järku joon, mille iga punkti kauguste summa kahest fikseeritud punktist (fookusest) on konstantne. X(x;y) suvaline punkt joonel; F1 ja F2 fookused |F1X| + |F2X| = const. = 2a. e. |r1 + r1| = 2a. Vôrrandiks on vaja fikseerida koordinaatteljestik. F1(-c;0) ja F2(c;0), |F1F2| = 2c. Saab joone vôrrandi: [(x+c)2 + y2]1/2 + [(x-c)2 + y2]1/2 = 2a. lihtsustades (a2 c2 =täh. b2): x2/a2 + y2/b2 = 1 ellipsi (kanooniline) vôrrand. A1,2 ja B1,2 on haripunktid |A1A2| = 2a pikem telg; |B1B2| = 2b lühem telg. Ektsentrilisus ringjoone ümarus: = c/a < 1. Ringjoon selliste punktide kogum, kus asuvad fikseeritud punktist teatud kaugusel olevad punktid. A(a;b) fikseeritud punkt. X(x;y) teatud kaugusel asuv punkt. r etteantud raadius. r = |AX| r = [(x-a)2+(y-b)2]1/2 (x- a)1 + (y-b)2 = r2 ringjoone vôrrand. 26. Hüperbool (mõiste, kanooniline võrrand).
Korrapärane ülesehitus (sissejuhatus > konflikt > lahendus). Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kõrvalliinid allutatud põhiliinile. Funktsionaalne. Püramiidiskeem vastab Freytagi püramidskeemile. Pinge areneb tõusvalt ja või kahanevalt. Selgelt saab eristada - ekspositsiooni ehk tutvustust (tegelased, eelnevad sündmused, võib olla monoloogina) - dispositsiooni ehk sõlmitust - kulminatsiooni, kui kõik tegevusliinid on koos haripunktid, kus selgub, kuidas konflikt edasi hargnema peaks - konklusiooni ehk lahendust (võib esineda Deus ex machina kujul). · Avatud vorm draamatekst rikub klassikalisi reegleid, vastandudes suletud vormile. Rikub kompositsioonireegleid, kehtestades uusi. Oluline kompositsiooniprintsiip on montaaz. - Episood-draama lõdvalt omavahel seotud stseenid, mis moodustavad terviku - Seisundidraama minimaalne tegevus, õhustik on olulisem (nt Becketti näidendid)
1947-48 toimub selge, kiire murrang, kes kõnelevad rahvuslikust sotsialismi ülesehitamisest, represseeritakse, idablokile surutakse peale unifitseeritud Moskva nägemus. Murranguga kaasnevad ulatuslikud repressioonid, kestavad 50ndate alguseni välja. Enamikes riikides olid kohal Punaarmee üksused, kuid võtmeametkondades- julgeolekuorganid ja sõjavägi, nendes oli NL esindatus väga tugev. Külma sõja apogee (1948-1950) 1948-50 olid teatud mõttes Külma sõja haripunktid, on seotud suuresti I Berliini kriisiga. Berliin oli jagatud liitlaste vahel, kui laiemalt rahvusvaheliselt Külm sõda oli välja kujunenud, hakkavad vastuolud selgelt esile tulema ka Sm-l, kus mingil või teisel moel liitlased pidid ühtselt tegutsema. NL hakkab Lääne-Berliini blokeerima, lõppkokkuvõttes sellest midagi välja ei tule, lääneriigid hoiavad Lääne-Berliinil elu sees õhusilla kaudu, tulemuseks on see, et 49 loodi Sm Liitvabariik ning
annaabi.ee 
