6) Istandus taimekasvatusmajand; saagikus üldiselt madal 7) Rantso loomakasvatusmajand; LõunaAmeerika: Argentiina, Brasiilia, Austraalia 8) Loomavabrik linnade lähedal, kus kasvatatakse loomi eesmärgiga varustada linnaelanikke toiduainetega; kõrgelt arenenud riikides Põllumajanduse mõju keskkonnale · Üleväetamine vesi, põhjavesi · Monokultuuride kasvatamine maa kurnamine · Niisutamine sooldumine · Valed harimisviisid nõlvadel tuleks risti künda · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine mulla tallamine Millises kliimavöötmes kasvatatakse? Rukis Parasvööde Nisu Parasvööde lähisekvatoriaalne Riis Lähistroopiline lähisekvatoriaalne Puuvill Lähistroopiline lähisekvatoriaalne Soja Parasvööde
4 3. Agrotehnilised võtted Nendega tagatakse taimedele nende kasvuks ja arenguks soodsaimad tingimused, mille tulemusena tõuseb ka taimede vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Hästi arenenud taimed suudavad ka paremini konkureerida umbrohtudega. Hoolikas mullaharimine on efektiivseks kahjustajate tõrjemeetodiks. Minimeeritud harimisviisid nagu otsekülv kõrde, kuigi nad vähendavad töökulusid, soodustavad samuti kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik sõmeraline hea struktuuriga huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada sobiva külvikorra, orgaaniliste väetiste andmise ja õige harimisega. Põhilised võtted: 1
Peaaegu 95% maarahvastikust ja üle poole maakera haritavast maast asub arenguriikides. Seal on rahvastiku surve haritavale maale suurem kui mujal maailmas. Läänemaised harimisvõtted on arengumaade toiduprobleemi lahendamisel osutunud tulututeks, eriti paljudes Aafrika maades. Praegu pöördutakse tagasi tavakohaste põlluharimisviiside juurde, sest mehhaniseeritud ja energiamahukas põllumajandus on liiga kallis ning koormab tugevasti keskkonda. Ent ka vanad harimisviisid alati päästa, sest sageli pole need tõhusad ning ei võimalda toita kasvavat rahvastikku. Omaette probleem on viljast biokütuse tootmine. Juba praegu tehakse maailmas nii palju biokütust, et selleks kulutatud teraviljaga saaks toita miljoneid inimesi, biokütuste tootmist on aga kavas veelgi laiendada. Mullastiku vaesumine Pärast teist maailmasõda on vaesunud mullastikuga maade pindala mitmekordistunud, sest
o Metsade häving o Mulla erosioon o Kõrbestumine o Põhjaveevarude ammendumine o Niisutavate maade sooldumine Kuidas lahendada probleemi: Maaharimiseks uued maad ?? Halb tegelt Saagikuse suurendamine o Piirangud, nt vesi o Saagikust ei saa suurendada lõpmatuseni- tehniline piirang o Liiga intensiivne, kurnab põlde Uued toitumisharjumused o Alternatiivne toit - putukad Vanad harimisviisid ja nüüdisaegsed oskused ühendada Põhjamaades saab kasvuperioodi pikendada Keskkonda ei kahjusta tarbimine või tootmine, vaid tarbitavate toodete, tarbimiskoha ja -koguse ning tootmisviiside keskkonnamõju. Food miles e toidukilomeetrid - km, mida läbivad toidu poodidesse vedajad ja tarbijad toidu muretsemisel. Uued liikumised: Slow food Save food Save and grow Sustainable eating Nutrition security City gardening
1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi. Kuidas probleemi lahendada? Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast. Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine. Uued toitumisharjumused. Kas oleme suutelised üldse suurenevat rahvastikku toitma? 95% rahvastikust ja üle poole haritavast maast on arenguriikides rahvastiku surve haritavale maale on suurem. Lahendus vanad harimisviisid (vanad taimesordid, külvikorrad jne) ja nüüdisaegsed oskused (sobivasd masinad) ühitam. MULLASTIKU VAESUMINE JA KÕRBESTUMINE Igal aastal ligi 70 000 km² haritavat maad on kasutusest väljas Üle 10% maakera viljakast pinnast on viimase 50 aasta jooksul rikutud. kõrbestuvad kõrbega piirnevad alad kuivad (100-250 mm) ja poolkuivad (250- 500 mm) Põua all kannatab 35% maakerast. Viimasel poolsajandil kõrbestunud 810 milj
Tugevaim on erosioon troopikas, nõrgenedes parasvöötmes ja arktilistes tingimustes. Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200...1000 aastat. Kui ärakanne ületab uuenemiskiiruse, tuleb vaesestuvat mulda käsitleda kui taastumatut loodusvara. Eriti tundlikud erosioonile on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad. Erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade hävimine ja väärad harimisviisid: paljudes kohtades on aletamisele rajaneva põllu kasutusaeg lühenenud 10...30 aastalt mõnele aastale. Maailma viljakaimatel põllualadel läheb erosiooni tõttu kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastat. 75% Pakistanist on erosioonist rikutud. Ka USA on liiga intensiivse majandamise tagajärjel kaotanud 1/3 algselt toitaineterikkast mullast. Veeerosioon algab nn. tilkerosioonist st. lagunevate vihmapiiskade mõju mullaagregaatide lagunemisel
annaabi.ee 
