Nüüd tekitas Hannusel küsimus millega mõisarenti maksta? Murest murtud südamega pöördus ta Priidu poole ja temal oli idee kohe varnast võtta. Ta väitis, et Venemaal on odavad maad, mis on väga hea hinnaga ja palk pole ka eriti suur. Raad Villem, kes tegeles kogu müümisega, oli kirja saatnud, mis kubises rõõmusõnadest, et kõik on tõesti võimalik. Maad sai seal enam kui muidu ja kandis ilma harimiseta vilja, ja missugust vilja! Ühe kopika eest osteti enam kui kodu rubla eest, sellepärast oli ka raha seal igal pool halvema hinna peal kui Eestimaal. Hannus jäi mõttesse. Tema südames oli küll segadus, kuid mis tal üle jäi? Kui Raadi Villem tõtt rääkis, miks siis ka Hannus ei pidanud õnne katsuma minema? Tal oli kange mõistus kui ta ka tagantjärele kahju sai, siiski ei andnud ta kergelt järele. Ometi ei olnud ta armastust naise vastu kutsutada saanud.
kaitsevahend kui miski muu, parem kui karusnahk, suled, jõud või nobedus. "Ja nüüd sai nõrk lühiealine inimene leegitseva tule, mille abil õppis palju oskusi." Teine legend jutustab, et jumalad ise lõid inimese. Esmalt tegid nad kuldse tõu. Kuldset tõugu inimesed olid küll surelikud, kuid elasid nagu jumalad ilma mureta südames, kaugel hingepiinast ja vaevast. Viljapõllud kasvatasid vilja ilma inimesepoolse harimiseta. Need inimesed olid rikkad ka kariloomade poolest ja jumalad armastasid neid. Kui kuldne inimene suri ja hauda maeti, jäi temast järele puhas, heategev hing, inimsoo ihukaitsja. Selles loomise kirjelduses kalduvad jumalad eksperimenteerima mitmesuguste metallidega ja laskuvad imelikul kombel kogu aeg allapoole, kui arvestada materjalide väärtust. Kui kuld oli ära proovitud, asuti hõbeda juurde. Teine, hõbedane inimtõug oli esialgu üsnagi halb
peaosa Onoe Matsusuke. Kirjutas rohkem kui 120 näidendit, millest tuntuimad Sakurahime asuma no bunsh (1817) ja Yotsuya kaidan (1825).Tuntud ka kizewa näidenditega, mis kujutasid realistlikult ühiskonna alumistesse kihtidesse kuuluvate inimeste elu. HIINA KEELNE JA HIINA MEELNE Nakae Tju, (1608 1648) Tokugawa Okina mond (1640). Rõhutab eelkõige pojalikkust. Inimene on küll loomult hea, kuid see ei väljendu ilma harimiseta. Meele (shin) tegevus aga on kõige olulisem ning inimene peab käituma oma meele järgi. Ymei koolkond. Yamazaki Ansai, (1619 1682) Tokugawa Alustas budismi-vastast liikumist, samas toetas neo-konfutsianismi ja shintt. Rõhutas 5 inimsuhete liini, mis baseerus inimtunnetel. Tundepuhangute ja nendega seotud objektide vahel katkendlikkust ei ole. Austav tõsidus on universumi tuumaks. Seostas shint loomismüüte konfutsianistliku mütoloogiaga. Suika shint. It Jinsai,
uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles inimhinge põlluga, mis õige harimiseta vilja ei kanna ning just filosoofia ülesandeks on inimhinge harimine ( cultura autem animi philosophia est). Laiemalt käibele tuli selline metafoorne kultuuri mõiste alles renessansiajastu humanistidega. Iseseisvana hakati kultuuri käsitlema 16. sajandil. Tähendas see siis midagi, mis seob omavahel tervikusse uskumusi, kunsti, teadust, õigust ja keelt. 17.sajandil hakati kultuurist rääkima, kui kollektiivsest nähtusest. Eristati kultuurseid rahvaid kultuuritusest. 18
annaabi.ee 
