Esimestena saavad maad: 1) kodanikud, kes Eesti vabadussõjad väeringel vahvust on näidanud, 2)Sõdurid, kes vabadussõja võitlustes vigastatud, 3) vabadussõjas langenud sõdurite perekonnad, 4) sõdurid, kes vabadussõjas tegevusest vaenlase vastu on võtnud TÄHTSUS: Poliitiline võim murti, avati talude vabanemiseks, innustas vabadussõjas vapramalt võitlema EESMÄRK: vähendada maapuudust, põllumajandus üles ehitada uutel alustel- suurmaavaldajatelt ära võtta ja jagada maa harijatele HINNANGUD: Rauch- negatiivne, mõisate eraldamine on nagu revolutsioon, seostab võimu küsimustega. 2.positiivne, innustav hinnang 3.positiivne, majanduslikult oluline III Eesti majandus poliitika 1920-1923 *Alustati maaseaduse ellu rakendamist ja võõrandatud maadelt loodi 35000 uut asundustalu, *Eelistati tööstuse arengut, sest loodeti saada Nõukogude Venemaalt suuri lisasid IV 1924.a uus majandus poliitika: * NL katkestas ühepoolselt majandussuhted Eestiga. 1923-24 oli
Teravnesid vastuolud ateisim ja klerikalismi ja teaduse ja usu vahel. Freud lõi psühhoanalüüsi õpetuse ja väitis, et inimese käitumist määravad tungid, eriti seksuaaltung. 4. 1905.a revolutsioon Venemaal (põhjused, sündmused, tagajärjed) Põhjus: Venemaal oli juba pikka aega nö küpsenud kriis, mis 1905.a kujunes revolutsiooniks. Taheti riigikorra ja kodanikeõiguste kaasajastamist, talupojad nõudsid maa jagamist harijatele ja maksukoorma kergendamist, kuna oli olnud majanduskriis, absoluutne monrahia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikeõiguste puudumine, töötingimuste parandamine. Sündmused: 1905.a jaanuaris toimus tööliste streik, mis kasvas kiiresti ülelinnaliseks ja kulmineerus ronkäiguga Talvepalee juurde, et anda tsaarile palvekiri, kus olid majanduslikud ja poliitilised nõudmised. Võimukandjad otsustasid anda karmi õppetunni, avati tuli rongkäigu pihta
Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu. Põllumajandusliku tootmise vormid I Eelindustriaalne periood Korilus--ei olnud põllumajandust Varaagraarne--rändkarjakasvatus või alepõllundus Hilisagraarne--tekkisid majapidamised (talud, mõisad), muututi paikseteks. Maa ja tootmine kuulus valitsevale klassile. II Indusrtriaalne periood See algas agraarreformiga, st maad antakse tegelikele harijatele ja mõisad rendivad maad palgatöölistele või kasutavad palgatööjõudu. Kõige olulisemaks vormiks kujunes talu. Kõigepealt oli segatalu--toodeti endale, ülejääk läks müügiks. Toodeti kõike, mida võimalik. 19.saj lõpus algas uus etapp, tekkisid spetsialiseerunud talud--talu hakkas tootma kindlat toodangurühma müügiks, muu vajalik osteti teistelt. Peale seda tekkisid agraarkompleksid-- omavahel lepingutega seotud tooraine tootjad, töötlejad ja realiseerijad.
· 1701 Yale'i ülikool e) Valgustusideoloogia: · Benjamin Franklin iseseisvuse eest võitleja ja diplomaat iseseisvussõja ajal. Ka teadlane ja valgustaja. Rajas esimese raamatukogu ja haigla ning kaitses indiaanlasi. Oli orjuse vastu. · Thomas Jefferson suveräänsusdeklaratsiooni autor. "Igal suveräänsel rahval on õigus oma riigile!" Oli orjuse vastu ja pooldas seda, et maad antagu kõigile selle harijatele. USA president (1801-1809). Tema ajal keelati orjade sissevedu. 5. Iseseisvussõda (1775-1783) a) Põhjus: · Sõda puhkes Inglismaa ja Ameerika kolooniate vahel. · Inglismaa hakkas takistama oma kolooniate arengut, kehtestades mitmeid piiranguid. Nõuti inglise sõjaväeülalpidamist Tõsteti maksukoormust Lisati uusi makse ebaõiglane tollipoliitika (nt Inglismaal ei tohtinud
kontsentratsioon. Oli palju suurettevõtteid, kus üle 1000 töölise. 2. 190003 ülemaailmne majanduskriis 3. Kaotatud VeneJaapani sõda Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised: 1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia.
Hilisemas perspektiivis toob see kaasa halbu suhteid Jaapaniga. POLIITIKA Piiramatu isevalitsuslik monarhhia. Nikolai II keeldub igasugusest võimu jagamisest. Toob kaasa pinged kõikides ühiskonna kihtides. Ainult mõisnikud tahaksid jääda vana korra juurde. Tulemuseks on väga ebastabiilne olukord. Ühiskonna kihid: · Liberaalne intelligents ja kodanlus tahavad konstitutsioonilist riiki ja kodanikuõigusi. · Talurahvas nõudis maa jagamist selle harijatele. Moodustuvad põrandaalused parteid. Neid toetab vasakpoolne intelligents ja nende huve esindas Sotsialistide Revolutsionääride partei (SR) ehk esseerid. See partei loodi juba 1902, aga siis oli tegemist põrandaaluse parteiga. Eesti esseerid nt. Semper. · Töölisklass nõudis töötingimuste parandamist. Tööliste huve esindab Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), samuti põrandaalune. See partei loodi 1989 ja lõhenes 1903
kontsentratsioon. Oli palju suurettevõtteid, kus üle 1000 töölise. 2. 190003 ülemaailmne majanduskriis 3. Kaotatud VeneJaapani sõda Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised: 1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia.
annaabi.ee 
