on koondunud erinevatesse tööturu sektoritesse ja valdkondadesse ning ametikohtadele. Vaatamata sellele, et naist on rohkem ning näiliselt meestega võrdsetele võimalustele kandideerida ning saada valituks, on naised Eestis poliitilises otsustusprotsessis, eriti kõrgematel tasanditel, endiselt olulisel määral alaesindatud. Sooline palgalõhe, mis on mõjutatud paljude tegurite, nagu stereotüüpsed haridusvalikud, sooline diskrimineerimine jne., põhjustab omakorda mitmeid sotsiaalseid probleeme: vaesumist, madalamaid pensione ja muud. Sellest saame teha järeldust, et Eestis on see suuremaks probleemiks, mis ei saa jätta tähelepanuta. See vastab küsimusele, et Eestis on selline oht, mis toob kaasa erinevaid probleeme. Ja viimane ebavõrdsuse aspekt - tervis. Raha mängib suurt rolli, kui räägime meditsiinist.
täiendavaid teadmisi ühtviisi (vt joonis 2)? Olenemata konkreetsest haridustasemest ootavad mehed kõrgemat palka kui samaväärse haridusega naised. Kõrgeima hariduse omandanud naiste ja meeste oodatava töötasu lõhe oli 2014. aastal 24,5%, mis oli haridustasemete võrdluses väikseim. Suurim oodatava töötasu lõhe oli madalaima haridusega naiste ja meeste vahel, kelle palgaootused erinevad 39,4%. Kuigi on levinud arvamus, et palgaerinevuste taga on naiste ja meeste erinevad haridusvalikud, näitavad Statistikaameti „Edukus tööturul“ andmed, et peaaegu kõikidel haridustasemetel ja erialadel olid mehed kõrgemalt tasustatud kui naised. Näiteks bakalaureusetaseme lõpetanud tehnikaalade naiste ja meeste palgalõhe oli 2013. aastal 19,7% ning arvutiteadustes 19,5% (magistritasemel vastavalt 27,6% ja 11,4%)(1). 7 Joonis 2. Palgaootus haridustaseme järgi.
töökoha puhul. Sooline ebavõrdsus ilmneb Eestis erinevates võimalustes töö leidmisel ja karjääri tegemisel, hariduses ja tööturu soolises segregatsioonis. Suurimaks probleemiks on meeste ja naiste palgavahe. Sooline ebavõrdsus on probleem, mis puudutab igaüht, tuues nii naistele, meestele kui ka tervele ühiskonnale kaasa negatiivseid tagajärgi. Hariduselus on põhiprobleemideks tüdrukute ja poiste traditsioonilised haridusvalikud, mis kinnistavad nn tüdrukute ja poiste erialasid ning loovad soodsa pinnase tööturu sooliseks segregatsiooniks. Tööelus on põhiprobleemideks naiste ja meeste koondumine eri ametialadele (n-ö naiste- ja meestetöödele) ning suur erinevus naiste ja meeste keskmistes palkades (sooline palgalõhe on Eestis 27,3%), Naiseks ja meheks sündimine ei tähenda seda, et sünnihetkel on inimestele kaasa antud ka ettemääratud sool põhinevad käitumisjuhised
sotsialiseerumisest, kodusest keskkonnast ja vanemate toetusest, aga ka geneetilistest teguritest. Seejuures on paljud uuringud kinnitanud koduse kultuurilise kapitali olulisust. Nt vanemate amet. Eestis mõjutab sotsiaalne taust õpilaste õpitulemusi vähem kui enamikus teistes riikides. Eesti hariduse üheks tugevuseks peetakse tugevat ja ühtset põhikooli. Head õpitulemused on üks oluline eeldus, et olla edukas hilisemal haridusteel, kuid olulised on ka noorte haridusvalikud pärast põhikooli ja keskkooli. 12. Majanduse ning tervise ja heaolu seosed, sh ebavõrdsus- olukord Eestis ja tagajärjed. Elanikkonna heaolu iseloomustavad: (sotsiaalne heaolu) • Majanduslik jõukus • Madal töötuse määr • Kõrge tootlikkus • Võimaluste mitmekesisus • Elanike hea tervislik seisund • Kõrge haridustase jne Inimeste heaolu analüüsimiseks on otstarbekas mõõtaühiskonna
annaabi.ee 
