Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistmisest. Haridust omandatakse selleks ettenähtud asutustes. Kuna haridus jaguneb erinevateks osadeks siis on loodud koolid erinevate hariduste omandamiseks, näiteks algkoolid, gümnaasiumid, põhikoolid, ülikoolid jne. Ajalugu on pannud haridusele aluse ning seda vorminud. Kõik see, mis on meile jäänud minevikust, rikastab meie maailma ning tänapäeva. Nende tuhandete aastate jooksul, mil me oleme arenenud ning vilunud, on olnud väga palju erinevaid arusaamu haridusest ning selle vajalikkusest, kuid see on siiski suutnud säilitada oma väärtuse. Haridus on vajalik kõigile, see on meie elu üks tähtsaim osa
kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistmisest. Haridust omandatakse selleks ettenähtud asutustes. Kuna haridus jaguneb erinevateks osadeks siis on loodud koolid erinevate hariduste omandamiseks, näiteks algkoolid, gümnaasiumid, põhikoolid, ülikoolid jne. Ajalugu on pannud haridusele aluse ning seda vorminud. Kõik see, mis on meile jäänud minevikust, rikastab meie maailma ning tänapäeva. Nende tuhandete aastate jooksul, mil me oleme arenenud ning vilunud, on olnud väga palju erinevaid arusaamu haridusest ning selle vajalikkusest, kuid see on siiski suutnud säilitada oma väärtuse. Haridus on vajalik kõigile, see on meie elu üks tähtsaim osa. Ilma hariduseta
Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale Voltaire ja Diderot! Rousseau filosoof, kirjanik ja pedagoog Saksamaa Voltaire läheb valitsusse ja sealt jõuab see Saksamaale. Goethe ja Schiller! Venemaa Peeter I raiub Euroopasse, eesmärk vormida Venemaad. · Valgustuse eesmärgid · hariduste ja teadmiste levitamine · universaalne ravim ühiskonna hädade vastu on mõistuse ja teaduse arusaam · ideaalik loomulik inimene päritolu ei tohiks olla tähtis · `' Looduse ees on kõik võrdsed'' Rousseau lause · hakati looma entsüklopeediaid · filosoofide ideed jõudsid ühiskonna ilukirjanduse kaudu · proosa tekib romaan kui zanr VOLTAIRE'i SAJAND 1694-1778 · 18. Sajandit nim
Viimaste aastakümnete jooksul on tekkinud tõsised probleemid linnaelanikkonna suurenemisega. Rahvastikust elab linnas 24%. Suuremad linnad on: Dhaka (pealinn, kus elab umbes 8 miljonit inimest), Chittagong (1,5 miljonit) Rajashahi (0,7 miljonit). Kõik linnad asuvad kas jõe või veekogu lähedal. Seal asuvad suuremad tööstused. Inimestele leidub tööd ja tööstustel on hea ligipääs sadamatele ja raudteedele, ehk siis hea transport. Samuti soodustab linnastumist parema hariduste ja võimaluste olemasolu. Kuigi on suur hulk töötuid, leiavad siiski enamus endale töö näiteks suurtes tehastes. Maagaas on Bangladeshi peamine enerigavara. See täidab 70% riigi energia vajadusest. See on viimaste aastakümnetega kahekordistunud. Imporditakse pertrooleumi, sütt ja toornaftat. Bangladeshil endal on ka väike söe- ja naftavaru. Ise ta energiavarasid ei ekspordi. Suurim elektrijaam on Meghnaghat, kus kasutatakse samuti maagaasi. See asub
asjaolud. (Aava 2003: 32) 1.6 Valgustusajastu ja Suur Prantsuse revolutsioon Valgustusajastule oli iseloomulik ratsionalism, sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse. Uus ideoloogia esitas kõigi hinnangute peamise kriteeriumina mõistust. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Sügav veendumus, et ideed muudavad maailma, pani valgustajaid ka uusi ideid propageerima, mistõttu seati eesmärgiks hariduste ja teadmiste levitamine - rahva valgustamine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama nii laste kui ka kogu rahva harimisele ja kasvatamisele. Kuna kirjaoskjate arv suurenes ja trükitud kirjasõna levik hoogustus, vähenes suuliselt edastatud informatsiooni osakaal ning suurenes võimalus inimesi mõjustada kirjasõna kaudu. (Aava 2003: 32-33) Prantsuse revolutsiooni käigus kerkivad esile hiilgavad kõnemehed Danton ja Robespierre, kes
/.../ Sõna, emancipirt ärgu kartku siin aga weel keegi, meie Eesti pinnal ei ole sellel weel wähimatki tähendust. Kui ka eesti naisterahvas ligi sada aastat waimu hariduses põlvest põlwe edasi tungida katsuks, siiski ei jõuaks ta weel praeguste teiste kultuurmaade naisterahvaste waimuhariduse tipuni, sest; meie terwe maa ja rahhwa olekud sünnitavad sellele teele ära wõitmata takistusi ette. Selle pärast jätku ka targad mehed, kes meie naisterahwast oma hariduste hakatuste teedelt juba wõera hirmutus sõnadega tagasi tõrjuda tahavad, sõna emancipirt üsna pruukimata tall ei ole Eestimaal juure wõimugi! Paraku on vist Lilli Suburgil rohkemgi õigus, kui me seda tahaksime. Ka 1930ndail, pea 50 aastat hiljem, kuulub nt Pallase Kunstiühingusse üksainumas naiskunstnik Karin Luts. Ja kas Marie Underigi iroonilist pilku pole teritanud needsamad meie terwe maa ja rahhwa olekud, mis sünnitavad /.../ teele ära wõitmata takistusi ette
annaabi.ee 
