Igal tüübil on omad tugevad küljed ning nii on võimalik toetuda meeskonnatöös teineteise tugevatele külgedele. Iga tüüp toob meeskonda talle omast isikupära ja rikastab meeskonda. Lähtuvalt töö spetsiifikast kujuneb meeskonnas välja põhituumik, st inimtüiIbid, kellele see valdkond on loomu poolest sobivam. Näiteks meelelahutusäris on rohkem artistlikke tüüpe, klienditeeninduses ja müügitöös sotsiaalseid tüüpe, finantsjuhtimises reegleid arvestavaid tüüpe, haridusringkondades intellektuaalseid tüüpe. Tavaline meeskonna arengu dünaamika on selline: intellektuaalsed tüübid genereerivad ideid, mida praktikud ellu viivad. Reeglite järgijad jälgivad, et tegevus oleks seadusega kooskõlas ja majandusnäitajad korras. Sotsiaalsed tüübid loovad ja hoiavad meeskonnaliikmete vahelisi suhteid ning artistlikud tüübid toovad meeskonda loovust ja kujundavad imagot.
Teksti hindmaine osadest võib tekitada probleeme. (lk 191) Koolide ja ülikoolide tunnuseks paistab olevat eraldi hindmaine ja see järel osahinnete kokkuliitmine lõpphindeks. Aga tegelikus elus nii asjad ei käi. Moss (1994) toob näite meile ajajkirjatoimetajast, kes peab retsentseerimiste hinnangute põhjal otsustama , kas valdada teksti või mitte. Retsentseerijad ei hinda vaid tervikut ja argumenterivad, millised on artuikli tugevused ja nõrkused. Arvestatakse holistlilise tervikuga. Haridusringkondades arvestatakse sellega küll kuidas hinnatakse. Et hinnata õpitulemusi terviklikult, tuleb lähtuda kontseptsionaalsest struktuurist, mis võimaldab näha tervikut ja selle osade vahelisi seoseid. Konvergentne ja divergentne hindamine: Kavandamata väljundid Praktiliselt kõikijal kasutatakse divergentset hindamist. Ainult suletud küsimustes saab. (lk 193) Kui tegemist on suletud küsimused välistatakse paljud sisulise teadmised.
Lasteasutuste ja kasvatajate töö üle hakati teostama süsteemset ja põhjalikku kontrolli. Lasteaedade metoodilisele tööle sõjajärgses Eestis pani aluse Marta Haas, kes määrati 1945. aastal Eelkooli Metoodilise Kabineti juhatajaks. Kuna M. Haas oli Fröbel`i pedagoogiliste ideede toetaja, ei kadunud need tänu M. Haas`i tegevusele ka nõukogudeaegsest lasteaiast. Seda enam, et Fröbel`i kasvatuspõhimõtete rakendamine polnud Nõukogud Liidus keelatud. 70. aastatel hakati haridusringkondades vaidlema selle üle, kas lasteaed on lapse jaoks parim koht. Jõuti järeldusele, et laps siiski vajab sellist päevahoidu, mis on koduga sarnane, kus kasvataja käitumine peaks meenutama ema käitumist ja keskkond pakuks lapse eluks - arenguks mitmekesiseid võimalusi. Eesti taasiseseisvumisjärgne periood 1991 - ... Eesti taasiseseisvumise eel ja vahetult selle järel tabas lasteaedu mõõn. Praktiliselt
Igapäevases kõnepruugis võime kohata mõiste andekus kaht vägagi erinevat käsitlust. Ühel juhul mõistetakse selle all midagi äärmiselt ebatavalist, väga harva esinevat, mida tuleb otsida nagu kullatera. Teisel juhul ei peeta aga andekust eriliseks harulduseks, vaid üsna tihti esinevaks nähtuseks, mille määr on isikuti erinev; ühtlasi peetakse silmas iseäranis seda, et lastel ilmnevad anded paljudel aladel üks on andekas ühel, teine teisel alal (ibid). Levinuim haridusringkondades kasutatav definitsioon andekuse kohta pärineb Francois Gagnélt: · Andekad lapsed on need, kellel on potentsiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. 4 · Võimekad lapsed on need, kellel on potentsiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Talendi arengut mõjutavad katalüsaarorid on isiksuslikud, keskkonnast tulenevad ja
Bakalaureusetöö. TÜ pedagoogika osakond. Vuhka, D. (2004). Lapse väärkohtlemise liikidesse suhtumise võrdlus Puiatu erikooli ja tavakooli õpilastel. Bakalaureusetöö. TÜ pedagoogika osakond. Välb, K. (2004). Lapse väärkohtlemise esinemissageduse võrdlus liusajatel, ohvritel ja kontrollgrupil. Bakalaureusetöö. TÜ pedagoogika osakond. Sotsiaalsete oskuste treeningu tulemuslikkus Mitte ainult haridusringkondades, vaid ka ühiskonnas on kolme erineva sotsiaalpedagoogilise laialdase dispuudi osaks saanud sellised sotsiaalsed probleemid nagu koolivägivald ja -kiusamine ning kuritegelik käitumine, probleemideringiga hakkamasaamise näitel uimastite tarbimine ja teised antisotsiaalse käitumise liigid laste ja
annaabi.ee 
