-võimlate rajamiseks/ korrashoiuks. RAHVALIIDU juhtimisel töötatakse välja ja viiakse ellu Eesti kutsehariduse tänapäevastamise viie aasta programm, millega kavandatakse arenguks piisavad riiklikudinvesteeringud ja koostöö ettevõtetega. RAHVALIIT suurendab oluliselt kõrgkoolide rahastamist, mis võimaldab säilitada tellitavate õpikohtade arvu ja suurendada õpikohale eraldatavat raha. Rahvaliitastub tasakaalustatud hariduspoliitikaga vastu kõigile katsetele muuta kogu kõrghariduse tasuliseks, sest see samm süvendaks rahva kihistumist jõukaks haritud eliidiks ja vaeseks, madala haridustasemega alamkihiks. RAHVALIIT eraldab riigieelarvest vajalikud summad teaduse arengukava elluviimiseks ja loob stiimulid ettevõtetele arendustegevusse investeerimiseks. RAHVALIIDU juhtimisel töötatakse välja ja rakendatakse õpetajate töö tasustamise poliitika,
Haridussüsteem on hästi paika pandud, kuid minu arvates on programmid liiga mahukad ning rasked viimastel aastatel. Mahukate programmide tõttu jääb osa materjalist läbivõtmata ning koguaeg on väga kiire tempo peal. Selletõttu lapsed, kellel asjade arusaamine võtab kauem aega, polegi võimalik kõigest aru saada. Kui haridussüsteem suudaks programmid vähem mahukateks teha, siis kindlasti muutuks õppeedukus ka paremaks. Üldiselt olen muidu hariduspoliitikaga rahul. 7. Saan oma kodulinna jaoks teha: 1) Saan osaleda iga- aastastel koristustalgutel, et säilitada puhast loodust. 2) Saan osaleda heategevusturgudel, mille eesmärgiks on abistada abivajajaid. 3) Saan noortele korraldada erinevaid tegevusi (nt. maastikumängud, matkad jne.) 4) Saan aidata vanu inimesi. 5) Saan kaasa aidata hulkuvate loomade varjupaiga toimimisele (nt. saan loomi abistamas käia ning aitan toidu ostmiseks raha koguda). 8
keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“ ja „kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks“ (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 1). Samuti on Kultuuripoliitika põhialustes välja toodud ühe põhieesmärgina koostöö vajalikkus hariduspoliitikaga, kuna noortele on oluline anda kultuurialaseid teadmised ja oskused edasi varases eas. (Samas, 2) Samuti on antud dokumendis kirjeldatud formaalse ja mitteformaalse õppe omavahelist sidumist järgmiselt: “Kultuuriasutustel on hariduslike programmide ja tegevuste elluviimisel oluline roll formaalse hariduse mitmekesistamisel ja rikastamisel, mistõttu peab riik oluliseks kultuuriasutuste kaasamist õppekavade ettevalmistamisel ja täitmisel
rahvusriikide ladvikute vahel). Klassisallimatust ei ole. Sugusid ,,võrdsustatakse" aina hoogsamalt. Haridus on rahvusriikide siseasi ja ühenduses soositud. Rahvusriigis on võim põhirahvuse käes, mis võib tekitada nii sallimatust kui ebavõrdsust. Rahvusvähemused võivad olla (majanduslikult, poliitiliselt, kultuuriliselt) allutatud. Rahvusriik ei salli mingeid põhirahvuse tavadest väga erinevaid/eristuvaid vähemuste kombeid. Hariduspoliitikaga püütakse tekitada riigile ustavaid ja pühendunuid kodanikke, kes tunnevad põhirahvuse eripära. 7 Sisserändajate ühiskonnas peab iga uus sisserändajate rühm kohanema esimese rühma keele ja kultuuriga, kuid aja jooksul ,,loksub" võim avatud ühiskonnaks. Poliitiline nõrkus, vaesus ja rassiline märgistatus võib tekitada tüüpilise rõhutud klassi ja seada raskesse olukorda kogu selle olemusliku sallimisreziimi
annaabi.ee 
