mis sarnaneb teiste ettevõtmistega, kellel on juhtkond ja müügi meeskond. Sellel kõigel on tohutu mõju haridusele ja teadustööle ja õpetamisele. Meie koondame viimasele tähelepanu. (lk 3) Väljundipõhine õpe on mugav ja praktiline millest lähtutakse õpetamisel ja õppetöö tegemisel. Hindamine on aga vahend, mis aitab osutada kui hästi on õppetöö toimunud. Väljundipõhist õpet on smastatud mõnikord pädevuspõhise haridusmudeliga. See on viga: pädevuspõhine haridusmudel on ainult üks näide sellest. See erineb teistest väljundipõhistest hariduse vormidest. See erineb teistest väljundipõhistest hariduse vormidest õpiväljundite defineerimisel, mis pädevuspõhise mudeli puhul kujutavad endast kitsaid pädevusi, niteks oskusi. Konstruktiivne siduvust võib nimetada pädevus põhisteks, kui piirata kavandatavaid oskusi piirata pädevuse ja erialste oskustega. Viimasel ajal on seda nimetatud natsi mudeliks (Kjos dateerimata) ja vasakpoolseks
Inimese tegevuse keskne pürgimus on realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotentsiaali. Isiksuse komponendid: Füüsiline maailm (kehaline tasakaal) Vaimne (hingeline tasakaal) Tahe (vaimne tasakaal) Nativism (Lennebery Chomsky): Inimene kui bioloogiline olend on määratletud pärilikkuse poolt. Areng on võimalik ainult nooruse faasis. Erinevad vormid darwinism, geneetika, biokeemia (kloonimine). Haridusmudel pidev selekteerimine 3. Millised hariduse tasemed on? Haridusel on järgmised tasemed: alusharidus; põhiharidus (hariduse I tase); keskharidus (hariduse II tase); kõrgharidus (hariduse III tase). 4. Millised kooliastmed on? Klassid. Põhikooli kooliastmed on: I kooliaste 1.3. klass; II kooliaste 4.6. klass; III kooliaste 7.9. klass. 5. Mis on põhikooli ülesanne? Põhikooli ülesanne
Samuti vähenesid oluliselt sakslaste osatähtsus kultuurpoliitilikas. 1905.--1907. a aset leidnud sündmused, kui ka revolutsioon, avaldasid sügavat mõju ühiskonna üldisele vaimsusele. Rahvas hakkas aru saama ja nö. taasärkama, peale ärkamisaegseid sündmuseid, tänu millele leidis aset rahvuskultuuriliste võimaluste avardumine. Rahvuslik liikumine jätkus juba uuel tasandil (J. Tõnisson, K. Päts). "Noor-Eesti" fenomen. Ka nn. uusaja haridusmudel hakkas kindlustuma. Tekkisid erinevad koolitüübid. Algatati mitmeid reaktsioonilisi haridusreforme. Märkimisväärselt tõusis akadeemilise hariduse ja teaduse tase. 1918 algas Eesti, siis juba vabariigis, kultuuripoliitika ja riikliku toetuse ja rahva enesealgatuse ühendamine. Mille tulemasena loodi Eesti Kultuurkapital. Ühesuguse kiirusega toimus nii majanduse kui ka kultuuri areng. Eesti vabariigis oli tekkimas 8
tehnikumis, kus oleks korraliku hariduse saanud, teiseks minna tööle või jätkata õpinguid õhtukoolis, kolmandaks võimaluseks oli jätkata õpinguid polütehnilises keskkoolis, mille lõpetamise järel oli võimalik minna edasi kõrgkooli, aga ka vastavasse erialainstituuti. H oli selles veendunud, et töökogemus ja kutseoskuste omandamine on kõige olulisem, kõrgkooli astumisel oli 50ndate lõpus töökogemus vajalik. Selge oli see, et tegelikkuses selline haridusmudel väga hästi ei töötanud, H pidi ise ka tunnistama, et süsteem väga hästi ei funktsioneeri. 1963 sellest loobuti, töökogemus ja kutse omandamine nii oluline ei olnud kõrgkooli astumisel, oli võimalik ka põhikooli lõpetamise järel minna keskkooli, siis ülikooli jne. Tegelikult ei kadunud ka töökogemusega inimeste soosimine kõrghariduse omandamisel. Kui inimene päevases õppes ei õppinud, vaid kaugõppesse läks, siis seal oli töökogemus ka väga oluline
annaabi.ee 
