kohalikes seltsides.Toimusid rahvarohked üldlaulupeod aastail 1891,1894 ja 1896. Eestlaste kultuurilise teotahte omapärase avaldusena jätkus rahvaluule kogumine ka pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist.Jakob Hurdale saadeti välismaale töid millest Hurda alustas rahvalaulude teaduslikku publitseerimist seerias ,,Vana Kannel". Sajandivahetus tõi kaasa kõrgemale ulatuvaid nõudeid ja uusi võimalusi.Noored murdsis haridusjanu läbi ka venekeelse õpeasutusega seotud tõketest. Haritlaskond oli eelduseks,et baltisaksa vana aadlikultuuri kõrval-sellelt mõjutusi saades ja sellega võisteldes-hakkas oma kaasaja professionaalsele tasemele jõudma ka eesti kultuur.Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle venad Paul ja Kristjan Raud ja Ants Laikmaa.Viimane asutas ka 1903.a. Tallinnas ateljeekooli. Tulekahjus hävis ,,Vanemuise ,,seltsi maja.Otsustati korraldada rahva seas korjandus uue
Kõrgkultuur: - Asutati kutselisi orkestreid, koore ja teatreid - Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, seal tegutses korraga kolm teatrit - Eesti muusikat rikastasid ooperid, oratooriumid ning koori- ja soololaulud - Kunstielu mõjukamad edendajad: Tartus kunstiühing Pallas, Tallinnas asutatud Kunstihoone - Ilukirjanduses valitse 1920. Algul luule, mida kujundas jõuliselt kirjanike ühendus Siuru - Haridusjanu, lugemishuvi, käidi kinos, harrastati sporti - Arhitektuur: nikerdused, nipsasjakesed - Üldlaulupeod Kultuuri tegelased: - A. h. Tammsaare – kirjanik („Tõde ja õigus“) - F. Tuglas – Kirjanike Liidu asutaja 1922. a - Kristjan Palusälu – OM võitja maadluses - Maire Under – luuletaja - Paul Keres - maletaja
välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele *Õhtlasi kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati kõigile soovijatele võimalus minna edasi õppima gümnaasiumisse, mis oli 5- klassiline *1934. ja 1937. aastatel tehti haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv *Noorte haridusjanu ilmnes ka kõrgkoolides *Kõrgkoolid, eriti aga Tartu ülikool, kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks. *1938. aastal asutati teadusuuringute kooskõlastamiseks ja -sidemete laiendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused *Ajaloolased hindasid ümber balisaksa ja vene uurijate varasemad tööd. Saavutuste kokkuvõtteks said kaks suurteost ,,Eesti ajalugu"(toimetaja Hans Kruus) ja ,,Eesti rahva ajalugu". 34. Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusse
emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Eestis oli palju noori, kellel oli küll küpsustunnistus, kuid puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööturul. Olukorra leevendamiseks tehti 1934. aastal ja 1937. aastal haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide arv ja suurenes kutsekoolide arv. Noorte haridusjanu ilmnes ka kõrgkoolides. Ainuüksi Tartu ülikoolis õppis 1930. aastate keskel umbes 4700 tudengit. Eesti Vabariigi ajal vähenes tasapisi religiooni tähtsus. Enamik inimesi kuulus küll endiselt mõne kiriku rüppe, kuid paljud neist suhtusid usuküsimustesse üsna leigelt ja sattusid kirikusse harva. Ja seda vaatamata asjaolule, et varasemast Vene riigivõimu ja baltisaksa aadli huve kaitsvast ebademokraatlikust härraskirikust oli põhjalike reformide teel kujundatud vaba rahvakirik.
Aastal lühidalt ka H. Treffneri eragümnaasiumis. 1882. aastal asendas ta venda Jakob Liivi Väike- Maarja Avispea koolmeistri ja vallakirjutajana. 1885. aastal tutvus seal Liisa Goldinguga - nende armastusloost jäänud kultuurilooliselt tähendusrikas kirjavahetus. Juhan Liivi elukäigus räägivad kaasa vanemate kuulumine vennastekogudusse, külarahva hoiakud, majanduslik piiratus, kidur tervis, kunstihuvi, haridusjanu, eelduste ja võimaluste vastuolu. 1885. aastal töötas ka ,,Virulase" toimetuses ajakirjanikuna - seal sassis suhted Vildega. Ajakirjanikuna töötas veel ,,Sakalas" ja ,,Olevikus" 1890-92. Tartu-aastad moodustavad Liivi lootusrikkama, loomeerksama, murdelisema ja traagilisema etapi. Enne ,,Olevikus" töötamist oli Liiv avaldanud luueltusi, koostanud luulekogu käsikirja, kirjutanud jutte, tõlkinud, huvitunud kirjanduskriitilistest probleemidest, väidelnud nii Vilde kui teisteega
annaabi.ee 
