42. Haldusõiguse süsteem. Üldosa – üldised küsimused Eriosa – välja toodud nö need küsimused, mis on reguleeritud konkreetsete suhete ja juhtumite kohta. 43. Avaliku halduse organisatsioon. Avalik-õiguslikud organisatsioonid? 44. Avaliku halduse kandjad. Riik – läbi riigi asutuste Muud – linn/vald, muu avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud. Riik seadusega pannud funktsioonid, mida peab täitma. Nt: EBS, juriidiline (aga haridushaldus) seadusest tulevana võib anda haridust(avalik) 45. Tsiviilõiguse süsteem. Eraõiguse süsteem? Tsiviilõigus – võla, asja, perekonna, pärimus Kaubandus ja majandus – ühingu, väärtpaberi, pangandus, autori, konkurentsi, tarbijakaitse Tööõigus 46. Füüsilised isikud. Inimesed 47. Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime. Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja –kohustusi. Õigusvõime – eelduslikult seaduse järgi kõigil isiksustel. Algab tavakohaselt sünniga
või annab talle teatud õigusi. 2. lihthaldus seotud selliste haldusülesannete täitmisega, mis pole seotud võimuvolituste rakendamisega. Võib teostada ka eraõiguslikus vormis. · Toime poolest isikutele 1. sekkuv haldus pannakse isikule peale täiendavaid koormisi või piiratakse vabadusi. 2. soodustav ehk sooritushaldus antakse isikule teatud soodustusi, toetusi, lubasid. Avaliku halduse tüübid haridushaldus, politseih Haldusõiguse mõiste seondunud õn kogum ehk õharu, mis kuulub av õ hulka. Õigusvaldkonnad avalik õigus, eraõigus (, karistusõigus) Üldkohtud, halduskohtud. Avaliku ja eraõiguse erinevad lähtekohad: · avaliku õiguse esemeks riik kui kõrgema võimu kandja; eesmärk piiritleda riigivõimuorganite pädevust ja suhteid üksikisikutega. · Eraõiguses üksikisiku privaatautonoomia; ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute
- Kontroll. Vastava haldusorgani sisene kontroll (internne kontroll). Eesmärgiks on haldustegevusest tagasiside saamine. Erifunktsioonides väljenduvad haldustegevuse spetsiifilised erisused. Nt tehniline järelvalve, metoodiline juhendamine. Abistavatele funktsioonidele ei ole otseselt iseloomulik halduslik mõjutamine. Sisuks on vajalike tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide teostamiseks. §5 Avaliku halduse liigid Liigitamine halduse objekti järgi. Ehitushaldus, haridushaldus, majandushaldus, sotsiaalhaldus, teehaldus, lennundushaldus, finantshaldus, kaitseväehaldus, metsahaldus, liiklushaldus jne. Objekti järgi võib ka määrata halduse erinevaid instituute. Liigitamine ülesannete ja eesmärkide järgi. Võib välja tuua korraldava halduse, soodustava halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja
Eesmärgiks on haldustegevusest tagasiside saamine. Erifunktsioonides väljenduvad haldustegevuse spetsiifilised erisused. Nt tehniline järelvalve, metoodiline juhendamine. Abistavatele funktsioonidele ei ole otseselt iseloomulik halduslik mõjutamine. Sisuks on vajalike tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide teostamiseks. 5. §5 Avaliku halduse liigid Liigitamine halduse objekti järgi. Ehitushaldus, haridushaldus, majandushaldus, sotsiaalhaldus, teehaldus, lennundushaldus, finantshaldus, kaitseväehaldus, metsahaldus, liiklushaldus jne. Objekti järgi võib ka määrata halduse erinevaid instituute. Liigitamine ülesannete ja eesmärkide järgi. Võib välja tuua korraldava halduse, soodustava halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja
- Kontroll. Vastava haldusorgani sisene kontroll (internne kontroll). Eesmärgiks on haldustegevusest tagasiside saamine. Erifunktsioonides väljenduvad haldustegevuse spetsiifilised erisused. Nt tehniline järelvalve, metoodiline juhendamine. Abistavatele funktsioonidele ei ole otseselt iseloomulik halduslik mõjutamine. Sisuks on vajalike tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide teostamiseks. §5 Avaliku halduse liigid Liigitamine halduse objekti järgi. Ehitushaldus, haridushaldus, majandushaldus, sotsiaalhaldus, teehaldus, lennundushaldus, finantshaldus, kaitseväehaldus, metsahaldus, liiklushaldus jne. Objekti järgi võib ka määrata halduse erinevaid instituute. Liigitamine ülesannete ja eesmärkide järgi. Võib välja tuua korraldava halduse, soodustava halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks).
annaabi.ee 
