Tartumaa, Võrumaa, Saaremaa, (Valgamaa, mis hõlmas põhiliselt Läti ala) 5. Erinevused vene aja usuliikumiste vahel. Pietistid(kirikuõpetajad) püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Hernhuutlased(talupojad) tähtsustasid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ning sotsiaalset võrdlust ja vendlust. Ratsionalistid(pastorkond) kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja rõhusid õpetlikele jutlustele. 6. Haridusastmed vene ajal. Koolikohustus kehtis vaid neile 7-12 astastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest ka vabastada. 7. Talurahvaseadused 19. sajandil. 1802/1804 Talud päritavaks, koormised õiglaseks
Klassikalise pedagoogika taga on kümned sajandid talletunud tarkust. Klassikalise pedagoogika tõekspidamiste järgi on töötanud ja töötavad kallid erakoolid Ameerikas ja Inglismaal ning sellele lähenevad reformpedagoogika kaasaja uusimad suunad radikaalne ja kriitiline pedagoogika ning uuskonservatism. Vaimsete väärtuste inimesesse "istutamine" ongi kasvatuse kõige olulisem roll. See tähendab, et kogu koolitus, erinevad haridusastmed, õppeained jms on vaid vahend, mille kaudu (või abil) jõuab inimene kultuurini, st inimühiskonna väärtuste omaksvõtmisele ning nendele toetuvalt eneseleidmisele. Inimlikkus, kõlbelisus vastandub väärtusena barbaarsusele, loomalikkusele, ebainimlikkusele. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/01.06.01/peamearu/2.shtml REFORMPEDAGOOGIKA SUUNAD Reformpedagoogika oli pedagoogiline uuendusliikumine. Reformpedagoogikas on kolm selgelt eristuvat liini: · aktiivsuspedagoogika,
Tänapäeval tavakoolides seda meetodit kahjuks ei kasutata. Tihtilugu puudub õpetajal heasüdamlik kontakt õpilasega, kahjuks ei ole sellest alati huvitatud ei õpetajad ise ega ka õpilased. Ükskõik milliste maailmavaadete vahendamine oleks waldorfpedagoogika pedagoogiliste eesmärkidega vastuolus. Sellest hoolimata on kõikidel ôpilastel vôimalus osa vôtta konfessioonide usuôpetuse või vaba kristliku õpetuse tundidest. Steinerkooli korraldus ja struktuur. Haridusastmed sõltuvad lapse vanusest ning arvestavad vastavas vanuses oleva lapse vajadusi. Ehkki kool moodustab ühe terviku, on astmeline jaotus põhjendatud. Selle aluseks on inimese areng 7 aastaste tsüklitena. Kolm selgelt eristatavat kooliastet järgivad lapse arengu etappe. Milleks on: 1. Lasteaed ehk eelkool lapsed alustavad 4 või 5 aasta vanuselt ning jäävad sinna kuni 6 aastaseks saamiseni.
maailmavaateliselt? Laps ja kogukond: • Milline on kogukonnas suhe, suhtlemine lastega? • Millised on põhimõtted lastega suhtlemisel? • Kuidas kasvatatakse kogukonnas lapsi? Kas see töö käib teadlikult? Kogukond ja haridus: • Haridustasemed ja võimalused: Millised hariduse saamise võimalused eksisteerivad teie kogukonnas? • Mismoodi on lasteaia töö üles ehitatud? • Kolleegiumi töö? • Millised haridusastmed eksisteerivad teie kogukonnas? • Hariduse pakkuja: Kes korraldab laste haridust? Kas seda pakub kogukond ise, mõni organisatsioon või riiklik süsteem? • Õppekava: Kuidas on haridussüsteem rahastatud? Kas lapsed õpivad õppekava järgi? • Millised on selle nõuded eelkooliealistele lastele? Hariduse omandamise meetodid: • Meetodid: Milliseid meetodeid kasutate laste õpetamisel? • Millised on hariduses kasutatavad meetodid
annaabi.ee 
