K olmnurkühendus Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. 19)Millal kasutatakse kolme-, millal neljajuhtmelist ühendusskeemi?Miks? 20)Miks on kolmnurkühenduse korral faasi-ja liinivoolud erinevad? Kolmefaasilise tarviti kolmnurkühenduse puhul on liini- ja faasivoolud erinevad, sest punktid A, B, C on hargnemispunktid (ühe faasi algus ühendatakse teise faasi lõpuga – tekib kontuur, millel kolm sõlme A,B,C) ning Kirchhoffi esimene seaduse põhjal on hargnemispunkti suunduvate voolude summa võrdne hargnemispunkist väljuvate voolude summaga. Tähtühenduse puhul pole Il I f aga punktid A, B, C hargnemispunktid ning liini- ja faasivoolud on võrdsed. r r r I A I AB I CA r r r
Ul = 3 U f 19. Kas kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist? Kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist. Tähtühendusega tarvitil on suurem võimsus kui kolmnurkühendusega tarvitil. P = 3 U l I l cos 20. Miks on kolmefaasilise tarviti kolmnurkühendusel liini- ja faasivoolud erinevad, aga tähtühendusel pole? Kolmefaasilise tarviti kolmnurkühenduse puhul in liini- ja faasivoolud erinevad, sest punktid A, B, C on hargnemispunktid (ühe faasi algus ühendatakse teise faasi lõpuga tekib kontuur, millel kolm sõlme A,B,C) ning Kirchhoffi esimene seaduse põhjal on hargnemispunkti suunduvate voolude summa võrdne hargnemispunkist väljuvate voolude summaga. Tähtühenduse puhul pole aga punktid A, B, C hargnemispunktid ning liini- ja faasivoolud on võrdsed. I l = I f r r r I A = I AB - I CA r r r I B = I BC - I AB valemid kolmnurkühenduse puhul r r r I C = I CA - I BC 21
kõik võimsused võrdsed, aga mittesümmeetrilise ühendusskeemi puhul on need erinevad. 2 20. Miks on kolmefaasilise tarviti kolmnurkühendusel liini- ja faasivoolud erinevad, aga tähtühendusel ei ole? Liinivoolud on juhtmete sees, faasivoolud on eri faaside mähistes. Kuna tähtühenduse puhul punktid A, B ja C ei ole hargnemispunktid, siis tähtühenduse puhul Il = If , kolmnurkühenduse puhul aga ühenduspunktidest väljuvad liinijuhtmed, kusjuures seal Ul = Uf. Kolmnurkühenduse puhul saab (kuna ühenduspunktid on hargnemispunktid, sealt väljuvad liinijuhtmed) liini- ja faasivoolud siduda omavahel Kirchhoffi esimese seaduse järgi ning kui kõik faasivoolud on võrdsed ja võrdse faasinihkega, siis on võrdsed ka liinivoolud ning arvuliselt avaldub kujul Il = 3 If 21
Ahelate lühendamine Hargnemispunktide elimineerimine Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks On vajalik: Veresuhkru taseme hoidmiseks Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega α (1,4) tsütoplasmas asuvale „juuretisele“, millega pikendatakse ahelaid ning sidemete α (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Peaaegu 90% toimub maksas ja u 10% neerukoores. Nt glükoneogenees on vältimatu ära hoidmaks hüpoglükeemiat. 36. Käärimised, sahhariidide ainevahtuse eripärad mäletsejatel Käärimisi on kaks: piimhappe-käärimine ja alkohol-käärimine. Ühel juhul tekib siis piimhape e laktaat ja teisel juhul etanool
Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks On vajalik: Veresuhkru taseme hoidmiseks, maksas talletub varu glükogeen, kust organism saab varu Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega (1,4) tsütoplasmas asuvale ,,juuretisele", millega pikendatakse ahelaid ning sidemete (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. 9 Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Aitab säilitada glükoositaset veres, kust seda saavad ainevahetuse vajadust katteks aju ja lihased. Toimub enamasti maksas. 36. Käärimised, sahhariidide ainevahtuse eripärad mäletsejatel Piimhappekäärimisel tekib piimhape e laktaat
sidemed), hargnemispunktide elimineerimine, mil lõhustatakse 1,6 sidemed ning glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks. Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega (1,4) tsütoplasmas asuvale ,,juuretisele", millega pikendatakse ahelaid ning sidemete (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Peaaegu 90% toimub maksas ja u 10% neerukoores. Nt glükoneogenees on vältimatu ära hoidmaks hüpoglükeemiat. 32. Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Aeroobsetes tingimustes laktaadi teke glükoosist on piimhape-käärimine, etanooli teke glükoosist on alkoholikäärimine. Alkohol- ja piimhape-käärimine on kuni püruvaadi tekkeni
annaabi.ee 
