docstxt/13046386897327.txt
Elektrotehnika I Kodutöö nr.1 variant 30 ,,Alalisvoolu hargahel" Andmed: R1= R2 =2 R3=R4= R5= R6=1 E1=2 V E5=1 V E6=11 V 1.Kirchhoffi seadus I11 - E1 = - I 1 R1 - I 2 R2 I22 - E 6 = I 6 R6 - I 2 R2 + I 3 R3 + I 4 R4 I33 - E 5 = -I 4 R4 - I 5 R5 2.Arvutame haruvoolud kontuurvoolumeetodil - E1 = I11 ( R1 + R2 ) + I 22 R2 - E6 = I 22 ( R6 + R2 + R3 + R4 ) - I 33 R4 + I11 R2 - E = I (R + R ) - I R 5 33 4 5 22 4 - 1 - I 22
docstxt/122773334518509.txt
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrotehnika I Kodutöö nr 1 Alalisvoolu hargahel Õpilane: Andris Reinman 010192 Rühm: AAA-31 Juhendaja: Aleksander Kilk Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is
R:=8 1 E:=5 2 0 2 :=5 R E:=3 3 0 3 :=4 R E:=R 4 50:=6 4 4 :=6 R E:= 6 E 5 :=3 0 5 0 6:=7 R i:= 2i+ i5+ R 7 i2+i = : i6-0 2 1 i3 0 i1:=i84+i i7-0 2 81i:=-i R i43-07 iG ven (1) Kirchoffi võrrandid -i i3-i 8-0 6 Arvutused teen mathcadis i1 1+ R i66- Ri3 3+ R i55+ R i4R1+ 4E 6- E 3+ E 5+ E E 4 i1i1+ R 22+ R i7 ...
Ülesande algandmed: R₁ = 8 Ω J₇ = 2 A R₂ = 5 Ω I₁ = 4A R₃ = 4 Ω E₂ = 50 V R₄ = 6 Ω E₃ = 30 V R₅ = 6 Ω E₄ = 40 V R₆ = 7 Ω E₅ = 50 V R₇ = 2 Ω E₆ = 30 V R₈ = 3 Ω E₁ - ? Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Lihtustatud skeem suletud kontuuridega. Kirchoffi seaduste põhjal saan koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 5 - 1 = 4 NKII = 6 - 3 = 3 Kirchoffi I seaduse põhjal: (1) I₁ - I₃ - I₆ = 0 (2) I₂ + I₃ - I₄ = 0 (3) I₅ - I₂ - I₁ = 0 (4) I₄ + I₆ - I₅ = 0 Kirchoffi II põhjal: I I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅ II I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃ III I₁R₁ + I₃R₃ - I₂R₂ = E₃ - E₂ +E₁ 2. Kontuurvoolumeetod Selleks, et lahendada ülesannet kontuurvoolu meetodil tuleb skeemi esmalt lihtsustada. Selleks eemaldan liiasused, antud juhul voltmeetrid ning ühendan omavahel maandused. Seejärel ...
P R 10 Raivo PÜTSEP ELEKTRIAHELAD ALALISVOOLU LIHTAHELA ARVUTUS Lihtahel - ühe elektrienergia allikaga mittehargnev või hargahel. Lihtahela arvutus seisneb kõikide ahela suuruste määramises, R1 kasutades alalisvoolu seadusi ja reegleid. a ANDMED: LAHENDUS: I1 E = 12 V E R1 = 4 R2R3 15x10
P R 10 Raivo PÜTSEP ELEKTRIAHELAD ALALISVOOLU LIHTAHELA ARVUTUS Lihtahel - ühe elektrienergia allikaga mittehargnev või hargahel. Lihtahela arvutus seisneb kõikide ahela suuruste määramises, R1 kasutades alalisvoolu seadusi ja reegleid. a ANDMED: LAHENDUS: I1 E = 12 V E R1 = 4 R2R3 15x10
Näiteid mittelineaarsete ahelate graafilise analüüsi kohta [3] Joonis 5.7. Mittelineaarahelaid on lihtsam analüüsida graafiliste lahenduste abil [3]. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 7 (7) 5.1.4. Liht- ja liitahelad Lihtahel on ühe elektromotoorjõu allikaga ahel, mis võib omakorda olla kas mittehargnev või hargnev ahel (hargahel). Liitahel on kahe või enama elektromotoorjõu allikaga hargnev ahel. 5.1.5. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus Mittehargneva vooluahela elemendid on ühendatud järjestikku e. jadamisi. Mittehargnevas vooluahelas on kõigis selle osades voolutugevus ühesuurune. Elektriahela mistahes kinnises kontuuris toimivate elektromotoorjõudude algebraline summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga (Kirchhoffi teine seadus).