Õied lõhnavad meeldivalt . Lihakas paljuseemneline vili valmib augustis ja on musta või punakaspruuni värvi . Põõsas on 23 meetrit kõrge ja väheharunev . Kasvutingimused, paljunemine ja kasutamine : Kuldsõstar kannatab väga hästi külma, kuid on valgusnõudlik . Paljuneb väga hästi vegetatiivselt, pistikutega ja seemnetega . Muld peaks olema viljakas ja parasniiske .Kuldsõstart kasvatatakse marjade saamiseks, kuid kasutatakse ka haljastuses . Marjad on söödavad ja hapukasmagusad . Marjad sisaldavad suhkrut, Cvitamiini ja Avitamiini. Marjad on kuni 0.8 cm läbimõõduga . Eestis kasvatatakse kuldsõstart enamasti ilupõõsana . Allikad : http://www.tihemetsa.ee/dendro/kuldsostar.html http://ahtitiirmaablogi.blogspot.com/2010/01/kuldsostarribesaureum.html http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=140&art=161 http://www.maakodu.ee/print.php? page=24130&grupp=targutalita&artikkel=2850 http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6579
sajandist. viljad keskmised kuni suured, ümarsüdajad, tumepunased, valmivad augusti keskel. Magushapu, hea laua- ja töötlemissort. MAGUSKIRSID 2 "Dönnisseni kollane" - Saksa sort, mida pärast II maailmasõda kasvatati meil "Viljandi kollase" nime all. Viljad keskmise suurusega, tömpsüdaja kujuga, kollased, tihti roosaka punaga päikesepoolsel küljel. Hapukasmagusad. "Kristiina" - Pollis aretatud sort, varajane. Viljad on suured, südajad, tume- kuni mustjaspunased ja hapukasmagusad. "Leningradskaja tsornaja" - Leningradi oblastis aretatud keskvalmiv sort. Viljad keskmise suurusega, munajad või südajad, tumepunased, valminult mustad. Magusa meeldiva maitsega. "Rubiin" - Pollis aretatud keskvalmiv sort. Kirsid on tumepunase värvusega, keskmise suurusega, hapukasmagusa meeldiva maitsega.
Isetolmleja, kuid saagikuse suurendamiseks kasvatada eri sorte. Eelistab päikeselist, tuulte eest varjatud kasvukohta, kerget happelist (pH 4,5-5,5) mulda. Ei talu seisvat pinnavett. Soovitatav taimevahe 0,6-1,0 m, reavahe 1,5-2,5 m. Ristandsort, aretatud USA-s. ´Northcountry´ – Soovitussort. Viljad valmivad juuli lõpus-augustis, sobivad töötlemiseks. Taim 45-80 cm kõrgune, laiuvapoolne. Õitsemine algab mai lõpus. Viljad keskmise suurusega (0,8-1 g), hapukasmagusad. Saak taime kohta 0,9-2 kg. Isetolmleja, kuid saagikuse suurendamiseks kasvatada eri sorte. Senistel andmetel hea talvekindlusega. Eelistab päikeselist, tuulte eest varjatud kasvukohta, kerget happelist (pH 4,5-5,5) mulda. Ei talu seisvat pinnavett. Ristandsort, aretatud USA-s. ´Tumma´ – Viljad on peaaegu mustad, meeldiva maitsega. Põõsas kuni 0,5 m kõrgune, haruneb rohkesti, üsna laiuv (maa ligi hoidev), talvele vastupidav, haiguse- ja kahjurivaba, saagikas
valmivusega, mahlased, maitsvad marjad. Hea saagikusega. Jahukastekindel, sõstra- pahklestale peab rahuldavalt vastu, sügiseti kahjustab lehti viltrooste. Hea talvekindlus. Mustsõstar ’ Polar’ (Ribes nigrum ’ Polar’) Suured, magusad, mahlased, hea maitsega marjad. Ühtlane ja varajane valmimine. Vastupidav jahukastele , hallitusele ja haigustele. Hea talvekindlus. Punasõstar ’Red lake’ (Ribes rubrum ’Red lake’) Keskmise suurusega, mahlased, hapukasmagusad marjad. Saagikas, kompaktne, haiguskindel sort. Valge sõstar ’Jöteborgi Valge’ (Ribes rubrum ’Jöteborgi Valge’) Keskvalmiv (juuli teisel poolel). Helekreemikad, läikivad, õhukese kestaga, keskmise suurusega, mahlakad, magushapud marjad. Saagikas. Lehevarisemistõvele üsna vastupidav. Hea talvekindlus. 3.2 Ilupuud ja põõsad Mikrobioota (Microbiota decussata) Maapinda kattev madal põõsas. Oksad asetsevad kaarjalt üksteise peale. Okkad suvel
ääres, metsaservades, põllupeenardel jm. Kuni 1,5 m kõrgune lookjate võrsetega põõsas. · Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. · Õied valged, viljad pruunpunased, valminult mustpruunid, mahlased, söödavad. Maitselt hapukasmagusad, pisud mõrkjad, kasutatakse mahla ja keediste valmistamiseks. Rosa pimpinellifolia - Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Väike- ja Kesk-Aasia, Lääne-Siber. Kõrgus alla 1,5 m. · Lehed on paaritusulgjad, (5)7...11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm. 57. Harilik toomingas (Prunus padus) ja magus kirsipuu (Prunus avium)
annaabi.ee 
