· Heterotroofid o Enamik bakterid o Kasutab valmis orgaanilist ainet o Energia saadakse lõhustimis protsessides · Loomad · Seened · Enamus bakterid · Klorofüllita taimed( parasiit taimed) · Autotroofid - sünteesivad ise orgaanilist ainet o Kasutavad kehavälist energiat(päike, keemiline) o Kõik taoimed ja osa baktereid(tsüanobakterid) Hapniku tarbimise järgi · Aeroob - vajavad elutegevuseks happnikku o Lõhustumis protsess täielik o Energeetiliselt tulemislikum ja kiire o Soodustavad kõdunemist. · Anaeroob o Ei vaja elutegevuseks hapniku o Lõhustumine osaline, mitte täielik. o Kulutatakse elutegevuseks suhteliselt vähe energiat. o Tekitavad käärimist, mädanemist, roiskumist. Bakterid paljunevad pooldudes. Ebasoodsad tingimused elab üle spoorina. Pastöörimine - lühiajaline kuumutamine. Kuni 60sek. Temp 40-60 kraadi. Toiduained.
Kordamine 9. klassile: 2 1. Vereringe ülesanded · Seob tervikuks kõik organismi osad. · Kannab CO2 kopsudest kudedesse ja kudedest kudedesse. · Kannab kesas laiali toitaineid, happnikku ja hormoone. · Kindlustab pideva ainevahetuse ja osaleb jääkainete eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. 2. Vereringe osad ja nende ülesanded · Süda lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma · Veri veri kannab organismi laiali hapniku ja toitaineterikast vereplasmat. · Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. · Veenid keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri
seotakse hapnikuga, moodustub vesi · Ilma ensüümide osaluseta reaktsioonid ei toimuks nii kiiresti ja nii täpses järjekorras · NAD seob vesiniku aatomid, kannab need hingamisahelasse · Käärimise nimetus antakse selle produkti järgi, mis käärimise tulemusel tekib (nt: tekib piimhape, tekitajateks piimhappebakterid, käärimise nimeks piimhappekäärimine) · Inimene kasutab anaeroobset glükolüüsi siis, kui organism ei saa küllaldaselt happnikku, näiteks suure füüsilise koormuse puhul. Ei ole soovitatav, kuna lihastesse kuhjuv piimhape ei ole hapniku puudumisel lihasrakkude poolt enam kasutatav ja põhjustab lihaste väsimust, valu ja krampe. · Punase vereraku ja hemoglobiini abil seotakse organismis hapnik. 7.Fotosüntees: olemus, üldine võrrand, staadiumid(mis toimub, millises raku osas, millest nimetused ), milleks vaja vett(kuidas saab kätte), milleks vaja klorofülli, fotosüsteeme(mis need on), NADP-d
bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid. Süsinik(mono)oksiid e vingugaas, CO Vingugaas on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt. tulekahju korral tarbitakse kinnises ruumis kiiresti enamus happnikku ära). Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime happnikku siduda). Mürgitusega kaasneb peavalu ja -pööritus ning teadvuse kadu. Esmaabiks on värske õhk. Divesiniksulfiid H2S Divesiniksulfiid on mädamunalõhnaga äärmiselt mürgine gaas, mis tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas
Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid. Süsinik(mono)oksiid e vingugaas, CO Vingugaas (CO)on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt. tulekahju korral tarbitakse kinnises ruumis kiiresti enamus happnikku ära). Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime happnikku siduda). Divesiniksulfiid (H2S)on mädamunalõhnaga äärmiselt mürgine gaas, mis tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini. Lämmastikoksiidid N2O, NO ja NO2
ilm. Antitsükloni äärealadel areneb sageli rünkpilvitus. Üksikutel juhtudel esineb ka äikest. Antitsükloni tsentris sooodustavad kõrge temp tekkimist alumise õhukihi tugev päevane soojenemine ja laskuvate õhuvoolude adiabaatiline soojenemine. Atmosfäär- maad ümbrittsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Õhk koosneb 3 osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). 78% lämmastikku, 21% happnikku, 0,9% argooni ja 0,003% CO2. õhus leiduva veeauru hulga määrab temp. Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtsat rolli- ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosf kihtide aluseks on võetud temp muutumine kõrguse kasvades. Atmosfäärikihid: *Troposfäär- maapinnast ulatub 8-18 km kõrguseni. Kõrgus oleneb geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal, soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale
·Konvekstioon, millega juhitakse soojus ära, kas tuuleõhuga või veevooluga. ·Soojuskiirgus. Inimene kiirgab infrapunast kiirgust(eriti peast, kätelt kaelalt). Temperatuuri hoiavad ainevahetuslikud biokeemilised protsessid. Need on vajalike kasulike ainete sünteesi ja lõhustumis reakstisoonid. 3. Hingamise ja vereringe regulatsioon elundkondades. Elutekke protsesside tagamiseks vajalik energia saadakse glükoosi oksudatsioonist, see on raku hingamisest, milleks v ajatakse happnikku. Hapnikuga varustab organismi vereringe ja kopsud, kus toimub gaasi vahetus. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. See toimub automaatselt. Hingamis keskus asub piklikus ajus, mida mõjutavad keemilised ained, piimhappe ja CO2 kui nende konsentratsioon tõuseb vere pH langeb ja annab signaali kemoretsptoritele. Hingamiskeskus korraldab töö nii, et hingamis sagedus suureneb CO2-te kõrvaldatakse ja vere pH hakkab tõusma, lõpuks hingamine normaliseerub
annaabi.ee 
