Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Minnesota 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioon Norra peamistes jõgedes on poole võrra vähenenud. Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastab hape mürgiseid metalle, mis varem olid setteis, näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist. Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik. Meile kõige lähemal asuvad saastealad on Kirde-Eesti, Kagu-Soome ja Ida-Lapimaa. Destilleeritud vee pH on seitse
koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. · Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud. · Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad veekogude kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastavad happed vees mürgiseid metalle, mis varem olid setteis (näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist). Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik. Happesademete mõju inimestele Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit
Tundlikumad alad asuvad Skandinaavias, Suurbritannias ja Saksamaa pohjaosas.(P.Anttila 1996) Happesademed mõjutavad ka järvi. Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve. Järvedes, mis on happevihmade poolt saastatud, jäävad ellu vaid tugevaimad liigid. Kalad surevad, ja nii kaob lindude peamine toiduallikas. Samuti võivad linnu surra süües toksilisi kalu ja putukaid. Happevihmad võivad lausa tappa kalad isegi enne kui nad on sündinud.(P.Anttila) Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad veekogude kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastavad happed vees mürgiseid metalle, mis varem olid setteis (näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist). Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik.(K.Lipp) 7 Kokkuvõte
koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud. Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad veekogude kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastavad happed vees mürgiseid metalle, mis varem olid setteis (näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist). Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik." (Portaalist: Bioneer 2009, Katrin Lipp). ,,Ojade ja jõgede kaudu järvedesse mineva ning põhjavette imbuva vee keemia sõltub
Insuliin on vajalik selleks, et verest glükoosi rakkudesse (peamiselt maksa- ja lihaste rakkudesse) transportida. Insuliinipuuduse tagajärjel vere suhkrutase tõuseb ja rakud on n-ö alatoitumuses, sest nad ei saa enam glükoosi kätte (1. tüübi diabeetikud on tavaliselt väga kõhnad). Rakud on sunnitud energiasaamise säilitamiseks kasutama muid aineid. Seejuures tekivad happelised ainevahetusjäägid (ketoonkehad), mis viivad vere happetaseme tasakaalust välja (metaboolne atsidoos). Kui probleemiga ei tegeleta, võib lõpuks tekkida diabeetiline ketoatsidootiline kooma. Peale selle väljutavad neerud koos veega palju glükoosi, vedeliku hulk kehas väheneb (eksikoos) ja veri pakseneb (hüperosmolaarne plasma). Diabeetiline ketoatsidootiline kooma – ülehappesusega ainevahetuskooma, mis on tingitud glükoositaseme tõusust 2. tüübi diabeet Tunduvalt sagedamini esinev kui 1. tüübi diabeet
annaabi.ee 
