Hape Sool+ vesi Sool+ vesi Sool+ hape LAHUS Sool+ vesinik Sool Hüdrok Sool+ hape Sool+ sool LAHUS Sool+ metall siid+ sool Vesi Hüdroksiid + LAHUS LAHUS LAHUS Hape vesi Metall Sool+ vesinik Sool+ metall SULAM Happelin Sool Sool+ vesi Hape e oksiid Aluseline Hüdrok- Hape Sool Vesi Metall Happeline oksiid siid oksiid Aluselin Sool+ vesi Hüdroksiid Sool e oksiid + vesi
Õitseaeg: õitseb üks kord, juunis-juulis Vastupidavus: keskmine Miniroosid v kasutada ääris- või potiroosina. Vanematel miniroosidel on tihti kullerkupu õie taolised mõõdukalt täi 'Muttertag' Kasvukuju: väike kääbus Õitseb: rikkalikult Kõrgus: 20-30 cm Kasvukoht: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kergelt happelin Haiguskindlus: hea 'Bonbon Hit' Kasvukuju: madal, kompaktne Kõrgus: 40-50 cm Kasvukoht: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kergelt happelin 'Orange Meillandina' Õitseb: rikkalikult Kasvukuju: kompaktne põõsas Kõrgus: 30-40 cm Kasvupinnas: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kerge Hea vastupidavus 'Scarlet Hit' 40-50 cm nnas: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas,
Hüdroksiidide saamine: 1. Leelised saadakse: a) metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 b) Aluselise oksiidi reageerimisel veeega. Na2O + H2O ---> 2NaOH Lahustumatud hüdroksiidid saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega. CuCl2 + 2NaOH ---> Cu(OH)2 + 2NaCl. Soolade saamine: 1. Hape + metall ---> Sool + H2 2. Hape + Aluseline oksiid ---> Sool + H2O 3. Hape + Hüdroksiid ---> Sool + H2O 4. Hape + Sool ---> Sool + Hape 5. Hüdroksiid + Happelin oksiid ---> Sool + H2O 6. Hüdroksiid + Sool ---> Sool + Hüdroksiidid 7. Sool + Metall ---> Sool + Metall 8. Sool + Sool ---> Sool + Sool 9. Aluseline oksiid + Happeline oksiid ---> Sool 10. Metall + Mittemetall ---> Sool Alati toimuvad : 1. Alus + Hape 2. Aluseline oksiid + Hape 3. Happeline oksiid + alus 4. Happeline oksiid + Aluseline oksiid. Teatud tigimustel toimuvad: 1. Sool + Sool mõlemad peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema
2-Ülekandevalts 5-Värvivalts 6-Kattevalts 7-Rootor (pihusti Roland-Matic 3-Veevann (küna) 4-Duktorvalts 6-Kattevalts 8-Doseerimisvalts Dahlgrein 1-Kattevalts 3-Veevann (küna) 4-Duktorvalts 6-Kattevalts 8-Doseerimisvalts Kuidas nimetatakse joonisel antud niisutussüsteemi osi: Kattevalts, Duktorvalts, Veevann, Ülekandevalts(kõige levinum) 10. Niisutuslahuse mõju värvi kuivamisele Kui vesi on liiga happelin siis ei kuiva hästi 11. Külje- ja otsatõkiste otstarve Et kokkutrükk oleks koguaeg timmis 12. Kokkutrüki ebatäpsuse põhjused Masinal on mehaanilised vead Tõkised ei tööta korralikult Paber mängib (vale kliima) 13. Trükisurve mõju plaadile 14. Millistel tingimustel võivad paberipaki servad kokku tõmbuda? Millistel laineliseks minna? Paber tõmbub kokku kui on liiga kuiv Kui on liiga niiske siis läheb laineliseks 15
Nahka:Leetrid, punetused Hingamistee: gripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Seedekulgla: ,,kõhugripp", reoviirused, enteruviirused, astroviirused. Näärmed: mumps, Veresooned: ebola-viirus, veritsuspalavikud Dengue viiruspalavik Suguelundid: genitaal herpes Imuunsüsteem: HIV Lihased: gripp, paragripp, sindbis-viirus. Kaitse viirushaiguste vastu: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Happeline nahk, aluseline sapp, happelin maosisu · Individuaalne muutlikus · Antikehad ja fagotsüüdid 2. Täielik meditsiiniline · Vaksineerimine · Interboonvalgud · Viirushaiguste süntomite leevendamine Viiruste jaotus: Nukleiinhappest lähtuv · DNA rõuge-, herpes-, papilloomiviirused · RNA gripi-, marutõveviirused, HIV Lähtuvast tõvestavast organismid · Bakterviirused -> FAAG · Brotisteideviirused (tava in ei huvita).