(Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke, kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem lähteainena alumiiniumi tootmiseks. Sulamid Alumiiniumi sulam räniga on silumiin ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks. Et alumiiniumi tugevamaks muuta, lisatakse talle magneesiumi, mangaani ja vaske kokku kuni 5% ja saadakse duralumiinium. Kuna alumiinium on kõige kergem metall, aga samas ka pehme, saab piisavalt kõva ja kerget duralumiiniumi kasutada lennukitööstuses. Duralumiinium Silumiin Kasutatud kirjandus: Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia. II, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo jt. ENE Entsüklopeedia köide 1. Veebilehed: http://web.zone
neid roostekindlaks Melhior Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks, mis on hõbedaga sarnane väga dekoratiivne sulam. Temast tehakse lauanõusid, arstiriistu, kelladetaile, ehteid jne. Kui melhior sisaldab lisaks veel tsinki, siis nimetatakse seda uushõbedaks. Silumiin Alumiiniumi sulam räniga on silumiin ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks. Duralumiinium Et alumiiniumi tugevamaks muuta, lisatakse talle magneesiumi, mangaani ja vaske kokku kuni 5% ja saadakse duralumiinium. Kuna alumiinium on kõige kergem metall, aga samas ka pehme, saab piisavalt kõva ja kerget duralumiiniumi kasutada lennukitööstuses. Väärismetallisulamid Neid kasutatakse ehetes, lauatarvetes, mälestusrahades jne. Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Sulamid on võrreldes puhta
jootepiludesse ning annavad tugeva ja korrosioonikindla jootliite, mis talub löök ja vibratsioonikoormust ning deformeerub vähe. Hõbejoodisega saab peale alumiinimumi ja magneesiumite joota kõiki metalle. Jootliidete tugevuse suurendamiseks manustatakse vaske ja tsinki sisaldavale hõbejoodisele niklit. Sellistel joodistel püsib suur tugevus temperatuurini 540C ja nendega saab joota ülitugevaid sulameid. Mangaani lisamine muudab hõbejoodised happekindlaks,liitiumi lisamine parnadab järsult hõbejoodiste voolavust ja märgumisvõimet vaakumis, vesinikus, inertgaasides ning võimaldab neid joota harilikus keskkonnas ilma räbustita. Liitiumlisandiga joodetaval pinnal liitiumhüdroksiid (li oh). Hõbedat, vakse, antimoni , tsinki ja kaadiumi sisaldavate joodiste täieliku sulamise temperatuur on 425..660 C. Kuldjoodised Puhast kulda, selle sulameid hõbeda ja vasega kasutatakse joodisena metallehete ja
Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks. Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki
See võimendab aga lainetuse kulutavat tööd ja ka külmumist-sulamist. Seetõttu on need piirkonnad rohkem haavatavamad. Lahendus ei peitu aga madala veejuhtimisomadustega tsemendi kasutamises ja õigetes lisandites või asendusmaterjalides, sest degeneratsioon ei põhjusta hävitavaid tulemusi paljudes kliimades. See põhjendab betooni nii levinud kasutuse sadamates. Hapete rünnak Segu tahenemise protsess on leeliseline, mistõttu võib tsementi pidada happekindlaks. Peamisteks ohtudeks on happevihmad sisaldades endas CO2 ja SO2, mis justkui sulatavad betooni. Mida madalam on PH tase, seda suurem on oht. Nende ärahoidmiseks mängib suurimat rolli kvaliteetse tsemendi ja õigete lisandite kasutamine. Vajadusel saab betooni pindasid katta ka ettenähtud vahenditega. Betooniosakeste ja räni reaktsioonid leelisega Aktiivräni reaktsioonide tulemusel tsemendis, tekivad mikropraod betooni tahkete osade
roostekindlaks. 2.2.5 Melhior Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks, mis on hõbedaga sarnane väga dekoratiivne sulam. Temast tehakse lauanõusid, arstiriistu, kelladetaile, ehteid jne. Kui melhior sisaldab lisaks veel tsinki, siis nimetatakse seda uushõbedaks. 2.2.6 Silumiin Alumiiniumi sulam räniga on silumiin ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks. 2.2.7 Duralumiinium Selleks et alumiiniumi tugevamaks muuta, lisatakse talle magneesiumi, mangaani ja vaske kokku kuni 5% ja saadakse duralumiinium. kuna alumiinium on kõige kergem metall, aga samas ka pehme, saab piisavalt kõva ja kerget duralumiiniumi kasutada lennukitööstuses. 2.2.8 Väärismetallisulamid Neid kasutatakse ehetes, lauatarvetes, mälestusrahades jne. Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega
Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks. Sideaine -na kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki.Tsemendi omadusi kasutatakse kõige ratsionaalsemalt siis, kui tsemendi
....W20 47. 5) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne sideaineks. 48. 6)Täitematerjali järgi liigitatakse: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne betoon 49. 7) struktuuri järgi jagunevad tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50. 8) Otstarbe järgi jagunevad betoonid: konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teedeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindlaks jne betooniks. 51. 25. Betoonisegu plastsus, paigaldatavus- nende määramine ja nende mõjurid 52. BETOONISEGU PLASTSUST iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. 53. Betoonisegu plastsus oleneb: 1) vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem)
annaabi.ee 
