asuvad kohe naha all. Ergokaltsiferooli sünteesitakse taimedes päikesekiirte toimel. Hormoon kaltsitriool Vajadus, leidumine Enamus looduslikke toiduaineid sisaldab väga vähe vitamiin D3. Kalamaksaõli on erandlik vitamiin D2 allikas. Eelvitamiinid ergosterool ja 7-dehüdrokolesterool on laialt levinud nii looma- kui ka taimeriigis. Tähtsaim vitamiin D allikas on kalaõli. Stabiilsus, lagunemine Hapnikutundlik Valgustundlik Stabiilsus toidus ei ole probleem. Ei hävine kulinaarsel töötlemisel. -tokoferool (vitamiin E) Tokoferoolid (, , ja ) on tokooli derivaadid. E-vitamiini saab tokoferoolidest ja tokotrienoolidest. Vitamiinse toimega tokoferoole on kaheksa . Kõrgeim bioloogiline aktiivsus on - tokoferoolil, mille järgi ka vitamiinisisaldust hinnatakse. Antioksüdatiivsed omadused Tokoferoolide tähtsaim omadus on kerge oksüdeeritavus, nad
Kemolitoautotroofid. Nad on kõige kiirema kasvuga kemolitoautotroofid. Terminaalne elektronaktseptor on enamasti O2, mõnel ka NO3-, nitrit, Fe(III). Enamasti on H-bakterid fakultatiivsed kemolitoautotroofid, st saavad kasutada ka orgaanilisi aineid. Suurem osa H-baktereid on aeroobid ja viivad läbi paukgaasireaktsiooni. H-bakterid on enamuses küll obligaatsed aeroobid, kuid eelistavad mikroaeroobseid tingimusi, sest hüdrogenaas on hapnikutundlik ensüüm. Vesinik mis looduses tekib anaeroobses kk-s, saab difundeeruda aeroobsesse kk-da ja olla energiaallikaks vesinikubakteritele. Aga enamasti kasutavad selle ennem ära vesinikku oksüdeerivad anaeroobsed bakterid metanogeenid ja sulfaatsed hingajad. See on üks põhjus miks obligaatselt autotroofseid H-baktereid on vähe. H-bakteritel peab olema varuks võimalus ka teiste energiaallikate kasutamiseks. Enamik H-baktereid sisaldab ainult membraanset hüdrogenaasi, mis annab
Hüdroksüülradikaali OH kõrvaldamiseks ei ole spetsiifilist ensüümsüsteemi välja kujunenud, kuna see ühend on keemiliselt liiga reaktiivne. Hüdroksüülradikaalid moodustuvad siis, kui vesinikperoksiid reageerib Fe2+-ga (H2O2 + Fe2+ OH + Fe3+ (Fentoni reaktsioon)). Fe2+ on enamasti seotud valkudega, asudes nende aktiivtsentris OH märklauaks on ensüümi aktiivtsentris asuvad aminohapped. Alkoholi dehüdrogenaas on hapnikutundlik, kuna sisaldab Fe2+. Neil oksüdoreduktaasidel, mida vajatakse nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes, on Fe2+ asemel aktiivtsentris Zn2+. Superoksiidi dismutaasid on esindatud peaaegu kõigis aeroobsetes bakterites. Leitud on nii Fe3+ kui ka Mn3+ seoselisi ensüüme. Bakteris E. coli on olemas mõlemad SOD-id. Fe-seoseline SOD ekspresseerub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes, Mn-seoseline (SodA) on aga indutseeritud ainult rakkude aeroobse kasvu korral.
ning vabaneb ka H2. Elektronide allikaks on ferredoksiinid ja flavoproteiinid, mis on saanud elektronid näiteks püruvaadi oksüdeerimisel atsetüül-CoA-ks. N2 + 8H+ + 8e- + 16ATP 2NH3 + H2 + 16ADP + 16Pi Lämmastiku fikseerimine toimub ainult siis, kui molekulaarne lämmastik N 2 on ainus N-allikas. Fikseeritud N, näiteks ammooniumi NH3, nitraatide, aminohapete ja uurea olemasolul on N-fikseerimisega seotud geenid represseeritud. N-fikseerimine on ka hapnikutundlik, sest hapniku juuresolekul nitrogenaas inaktiveerub. Seetõttu toimub N-fikseerimine kas anaeroobsetes või mikroaerofiilsetes tingimustes. Järgnevalt tuleb detailsemalt juttu K. pneumoniae nitrogenaasi kompleksist. Bakteri K. pneumoniae nitrogenaasi kompleks I (dinitrogenaas) on tetrameerne multiensüümkompleks, mis on kodeeritud geenide nifK ja nifD poolt. Rauda ja molübdeeni sisaldav kofaktor FeM-Co on kodeeritud 6 erineva nif geeni (nifQBVNEH) poolt
annaabi.ee 
