tugevamad. Lihaste kokkutõmbumine aitab parandada vereringet ja tugevdada südamelihaseid. Lisaks paraneb ka kopsude tugevus. Süda vajab kehalist koormust. Tervisekasvatuse 9. klassi õpik ütleb järgmist: ,,Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südant kui lihaseid. Erinevad kehalise tegevuse liigid treenivad inimest erinevalt. Jooksime, ujumine, jalgrattasõit, uisutamine ja suusatamine treenivad hästi hapnikutarbimises osalevaid süsteeme, kuid ei treeni eriti kehatüve lihaskonda. Jõuharjutused ja võimlemine treenivad jõudu, kuid südamele on mõju väike. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid harjutusi." Sellele järeldades ei aita see, kui ainult joostakse või käiakse jõusaalis. Kui tahetakse hoida tervet keha vormis ning olla hea tervise juures, tuleb tegeleda mitmesuguste kehaliste harjutustega. Kuid tuleb ka vältida ületreenimist
treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist ehk anaeroobset läve. (Treenitud sportlastel võib olla ka vahe 10 lööki). Aeroobne treening Aeroobse läve ümbruses treenides paraneb organismi võime teha pikaajaliselt rahuliku intensiivsusega tööd. Organism saab küllaldaselt hapniku ning seetõttu arendab selline treening hästi südant, hingamist ja vereringet
Kui tahad ka venitada, siis ära jäta seda viimaseks, alati tee soojendades pärast venitust mõni liikuv harjutus. Treeningu ajal Tervisekasvatuse 9. klassi õpik ütleb järgmist: Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südant kui lihaseid. Erinevad kehalise tegevuse liigid treenivad inimest erinevalt. Jooksime, ujumine, jalgrattasõit, uisutamine ja suusatamine treenivad hästi hapnikutarbimises osalevaid süsteeme, kuid ei treeni eriti kehatüve lihaskonda. Jõuharjutused ja võimlemine treenivad jõudu, kuid südamele on mõju väike. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid harjutusi. Järelikult ei piisa sellest, et käid lihtsalt jooksmas või jõusaalis. Kui soovid hoida vormis tervet keha, tuleb tegeleda mitmesuguste kehaliste harjutuste ja keha arendavate programmidega. Kuid samas tuleb vältida ka ületreenimist. Ületreenimisega kaasnevad suured ohud
Vastus: Lihaskrambid, kehalise töövõime langus, üldine väsimus. SPORDIALADE SPORDIMEDITSIINILINE ISELOOMUSTUS Kordamisküsimused 1.Milline on kehalise tegevuse mõju südame-veresoonkonnale? Vastus: Suureneb südamelöögimaht, südamelöögisagedus, süstoolne vererõhk ja keskmine arteriaalne rõhk. 2. Milles seisneb staatilise ja dünaamilise harjutuse erinevus? Vastus: Staatilised harjutused põhjustavad võrreldes dünaamiliste harjutustega oluliselt väiksemaid muutusi hapnikutarbimises, südamelöögimahus ja -sageduses. Staatilistes harjutustes ei muutu lihaste pikkus ega toimu ka liigeste liikumist vastupidiselt dünaamilisele. 3. Millist toimet avaldab vastupidavustreening organismile? Vastus: Parandab üldist töövõimet, avaldab positiivset mõju südame-veresoonkonnale jne, mis kokkuvõttes aitab kaasa koormusjärgsele taastumisele. DOPINGUVASTANE VÕITLUS TREENERITÖÖS 1.Mida doping tähendab
annaabi.ee 
