). · Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget (peamiselt Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas). Eestis oli 1993. aastal 28 leeprahaiget. · M. leprae on aeglase kasvuga (generatsiooniarg ca 12 päeva, vist kõige pikem generatsiooniaeg bakteritel) ja eelistab madalamat temperatuuri (ca 30 kraadi). · Seetõttu kasvab hästi seal, kus kehatemperatuur on madalam, nagu nahal. · Rakukesta glükolipiidid kustutavad hapnikuradikaale ja võimaldavad baktereil ellu jääda ja paljuneda makrofaagides. · Genoom on sekveneeritud. See on umbes 2000 geeni võrra väiksem kui M. tuberculosis'el ja paljud biokeemilised rajad on tal puudulikud. Genoomis leiti üle 1000 pseudogeeni (muteerunud geenid, mille intaktsed partnerid on tuberkuloositekitaja genoomis olemas). Reduktiivne evolutsioon, kohastumine eluga peremehe rakkudes.
närvid ja häirub motoorne funktsioon. Hoolimata arvamusest ei ole pidalitõbi väga nakkav. Nakkab ilmselt otsekontaktiga. Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget (peamiselt Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas). Eestis oli 1993. aastal 28 leeprahaiget. M. leprae on aeglase kasvuga (generatsiooniaeg ca 12 päeva) ja eelistab madalamat temperatuuri (ca 30 kraadi). Seetõttu kasvab hästi seal, kus kehatemperatuur on madalam, nagu nahal. Rakukesta glükolipiidid kustutavad hapnikuradikaale ja võimaldavad baktereil ellu jääda ja paljuneda makrofaagides. Klass CLOSTRIDIA Suhteliselt kirju rühm. Siia kuulub ka nn ebatavalise rakukestaga baktereid, mis võivad värvuda gramnegatiivselt, aga on tegelikult tüüpilise g (+) ehitusega peptidoglükaaniga. Peptidoglükaankihte ilmselt on neil lihtsalt vähem. Klassi kuuluvad näiteks perekonnad: *Clostridium, *Sarcina, *Butyrivibrio, *Lachnospira, *Ruminococcus, *Eubacterium,
redutseeritud S-ühendeid. Fotosünteesipigmendid klorofüllid sisaldavad keskse aatomine Mg. Klorofüllid on mittekovalentselt seotud valkudega. Anoksügeensetel fotosünteesijatel on bakteriklorofüllid. Klorofülli pikk hüdrofoobne külgahel seob teda membraanidega. Täiendavateks pigmentideks FS bakteritel on karotinoidid. Nad osalevad valgusenergia juhtimises klorofüllini ja kaitsevad rakku ka fotooksüdatsiooni eest kustutavad hapnikuradikaale, mis kahjustaksid klorofülli. Karotinoidid ja klorofüllid paiknevad membraanis. Valgust koguvad pigmendid, reaktsioonitsentripigmendid ja nendega seotud valgud koos moodustavad fotosüsteemi. FS pigmendid paiknevad purpurbakteritel rakumembraani sopististel (neid nim kromatofoorideks). Rohelistel bakteritel paikneb osa pigmente klorosoomides. Need on valgulise 30 membraaniga põiekesed, mis paiknevad vahetult rakumembraani all. Klorosoomi ümbritseb ühekihiline membraan.
loomisel. SdhA ja SdhB on hüdrofiilsed ning paigutuvad tsütoplasmasse. Tsütoplasmas asuvad SdhC ja D subühikud. SdhA sisaldab heemi ning suktsinaadi seondumiskohta. Funktsionaalselt sarnane fumaraadi reduktaasiga, mis viib läbi pöördreaktsiooni. Subühikud on asendatavad teineteisega, näiteks fumaraadi reduktaasi geene kandev plasmiid komplementeerib sdh geenide knock-out- mutante. SdhA redoksreaktsiooni läbi viiv aktiivtsenter paigutub valgus nii, et ensüüm ei tekita reaktiivseid hapnikuradikaale (ROS-e). Samas kui fumaraadi reduktaas saades menakinoolilt elektronid tekitab väga palju ROS-e. Sellest johtuvalt on aeroobses keskkonnas soodustatud Sdh ekspressioon. Anaeroobsest keskkonnast üleminek aeroobsesse võimendab sdh-operoni ekspressiooni, konstantselt aeroobsetes tingimustes on ekspressioon mõõdukas. Anaeroobses keskkonnas represseerib ArcAB kahekomponentne süsteem oksüdatiivses fosforüleerimises osalevate geenide transkriptsiooni. Terminaalsed oksüdaasid
annaabi.ee 
