Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas.Veekaost moodustab äravool 85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid .Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus. Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt
keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas. Veekaost moodustab äravool 85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (kõrgus harilikult alla 1,5 meetri, üliharva kuni 2,8 meetrit). Hoovusi põhjustab peamiselt tuul, märgata on neid eriti Lämmijärves. Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle
püüdvat tursaõnge ei tulnud teha lihtsalt metallist, vaid Saaremaal tehti see hõbehelmest, surnuristi naelast või lausa surnuluust; tursaõngi tuli paremaks kalaõnneks suitsutada surnuaialt toodud ja värskelt haualt võetud mullaga (Mustjala). Säärase suhtumise põhjuseks võis olla osalt see, et Läänemere turskade hulgas on esinenud massiliselt anomaaliaid, värdkalu. Oma algupäralt on tursk süvamere kala (suure mere põrsas), kellele Läänemere soolsus, temperatuur ja hapnikuolud kudemiseks või noorkalade arenguks tihtipeale ei sobi, millest võibki areneda rohkelt kokkusurutud selgrooga ja kurtunud ,,juppturskasid" või üheainsa silmaga kalu. Püüdjais tekitavad nad õõva ja mine tea, võib-olla sünnib värdkalade söömisest tõesti haigusi. Üldjoontes on tursk omapärase ja hõlpsalt äratuntava
kõikumine tuleneb erinevatest keskkonnatingimustest ja vähiliikidest. Ideaalsetes 36 tingimustes võib toodang olla maksimaalsele lähedane - näiteks 50 1 g raskust poega või umbes 1 kaubavähk (30 g) ruutmeetrilt aastas. Optimaalsete tingimustega võrreldes langeb tootmise efektiivsus kui: 1.Vee kvaliteet on liiga madal · Vesi on liiga happeline (pH on alla 6,0 - osa marjast sureb ja koorikuvahetus pikeneb, millega suremus suureneb) · Hapnikuolud on liiga halvad (mari või isegi suguvähid surevad) · Vees on võõraid aineid (lisanduvad maitsevead) 2.Kasvatusbasseinis on liiga vähe varjepaiku · Kannibalism suurendab suremust ja ka sõrgade kahjustuste arv suureneb · Röövloomad (näiteks mink) söövad vähki 3.Haigused või parasiidid vaevavad vähke 4.Vesi on liiga külm · Kasvukiirus väheneb 5. Esinevad tehnoloogilised probleemid (näiteks veepuudus, põhjani jäätumine jmt) · Ettenägematud asjaolud
läbi ja tavalisest kahest segunemisest on järele jäänud vaid sügisene. Gaasirežiim Järvede suvine keemilise hapnikutarbe sagedusjaotus (2002) Eesti suurjärvede hapnikurežiim on enamasti hea, sest nende veemass on hapnikuga ühtlaselt küllastunud. Siiski on Võrtsjärves mõnel talvel täheldatud hapnikupuudusest tulenevat kalade suremist (ummuksilejäämist). Väikejärvedes on suhteliselt halvad hapnikuolud. Ideaalset olukorda, kus kogu veesamba hapnikusisaldus on lähedane küllastumusele, praegusel ajal enam ei ole. Enamikus väikejärvedes on suvel vee põhjakihtides hapnikuvaegus ja pinnakihid hapnikuga üleküllastunud (kuni 200%). Mikrobioloogiliste protsesside tulemusena võib mõne veekogu vee põhjakihtides olla väävelvesinikku ja ammoniaaki, mis muudavad need kihid hulkraksete organismide eluks ebasobivaks. Valgustingimused
annaabi.ee 
