näiliku Päikese liikumist üle koloonia taevavõlvi. Samuti kasutatakse seda valgust ka taimede peal, et saak oleks viljakam.[5] Kosmose asulates on suureks probleemiks pikaajalise elussüsteemi loomine. Lähim maapealne analoog, mida võib sobilikuks pidada kosmose elussüsteemi loomiseks on tuumaallveelaevad. Allveelaevad kasutavad erilist elussüsteemi ja saavad järjest mitu kuud vee all olla sedasi, sest allveelaevad on rohkelt täis hapnikuballoone, mida jätkub kauaks ajaks. Surmavat radiatsiooni kosmoses tekitavad kosmilised kiired ja päikesepursked. Väljaspool Maa atmosfääri on elamine keeruline. Selleks, et kaitsta elu, asutused peavad olema piisavalt paksu seinakihiga, et neelata enamuse radiatsioonist.[6] Vähendamaks radiatsiooni doosi mõne siivertit või veel vähemaks, peab kaitsekihi materjali olema 4 tonni ruutmeetri kohta.[7] Sellisel juhul on radiatsiooni tase kõvasti madalam kui Maal leiduvates looduslikes asulates
6.3. Gaasiballoone ei tohi hoida küttekoldega ruumis ega otsese päikesevalguse käes. Keskküttega ruumis peavad balloonid olema radiaatoritest vähemalt 1 m kaugusel. 6.4. Balloonid peavad kasutuskohas kukkumise vältimiseks olema kohastel alustel püstasendisse kinnitatud. 6.5. Gaasiballoone tuleb teisaldada spetsiaalsel kärul, kanderaamil või kelgul (kanda ei tohi käsitsi ega õlal). 6.6. Hapnikuballoone ei tohi ladustada ega transportida koos põlevgaasiballoonidega. 6.7. Balloonide kasutamisel tuleb jälgida, et täitmisele saatmisel oleks balloonides normidele vastav jääkrõhk, mis väldib välisõhu tungimist ventiili kaudu ballooni.
3. olla libe. 4. Töökohal peab olema veenõu põleti otsaku jahutamiseks. 5. Gaaskeevituse alustamise eel tuleb kontrollida: 6. - gaasivoolikute ühendusi põletite ja reduktoriga (ühendused peavad olema tugevad ja 7. tihedad); 8. - põleti, reduktorite ja voolikute korrasolekut; gaaslõikeseadme väljalülitusseadiste 9. korrasolekut; 10. - põletile hapniku ja põlevgaasi juurdevoolu õigsust; 11. - reduktori ja vahetihendi olemasolu. 12. 5. Kui kasutatakse atsetüleeni- ja hapnikuballoone, peavad need olema sellekohastele 13. alustele klambrite või kettidega püstasendisse kinnitatud. Balloonide paigutamine 14. läbisõiduteele või vahekäikudesse on keelatud. Alustel peavad olema varikatused, mis 15. väldivad õli sattumist balloonile. Balloonid tuleb asetada kütteseadistest vähemalt 1 m 16. kaugusele, teistest võimsatest soojusallikatest 5 m kaugusele. 17. 6. Ballooni kaitsekuplit ei tohi lahti võtta haamri, meisli või muu sädemeid tekitava 18. tööriista löökidega
vabastatud, avada aeglaselt ventiil ja avatud põleti kraani puhul reguleerida vajalik töörõhk vastavalt otsikule. Tühja ballooni peab jääma jääkrõhk vähemalt 0,5...1,0 kg/cm 2. Hapniku balloonidega ümberkäimisel tuleb rangelt jälgida töökaitse- ja ekspluatatsiooni eeskirju, mis on vajalik hapniku kõrge rõhu ning keemilise aktiivsuse tõttu. Balloonide toomisel töökohale tuleb kindlasti meeles pidada, et hapnikuballoone ei tohi vedada koos põlevgaasi balloonidega välja arvatud spetsiaalkäruga. Kui kasutada hapnikku suure kogusega, võib reduktor kinni külmuda. Hapniku ballooni külmunud ventiili tuleb lahti sulatada ainult kuuma vette kastetud lapiga. Hapnikuballoonide plahvatamise põhjusteks võivad olla õli või rasva sattumine ventiilile, ballooni kukkumine või löögid ballooni pihta, sädeme tekkimine gaasi liiga ohtral tarvitamisel (elektriseerub
Eesmärgiks on kindlaks teha südame rütmihäire mõju patsiendi seisundile. Kui on märgata hemodünaamika häirumist (komplikatsioonidega südame rütmihäire), tuleb kohe sekkuda. Ülevaade olukorrast (sündmuskoha ülevaatamine) Veenduge, et sündmuspaik oleks meeskonna jaoks ohutu. Hankige üldist infot patsiendi ja tema ümbruskonna kohta (milline on patsienti ümbritsev õhk, kas märkate ravimeid, täis tuhatoose, koduseks kasutamiseks mõeldud hapnikuballoone jne). Nagu kõikide väljakutsete korral, saab märgatud üksikasjadest kokku seada üldpildi. Sündmuskoht annab sageli juhtnööre tekkinud probleemi võimaliku geneesi kohta. See ei ole midagi uut. Selles peatükis on aga uudne see, et tihti annab sündmuskoht südame rütmihäirete tekke põhjuse kohta pigem välistavat kui sellele viitavat teavet. Kui osutate näiteks pargis abi vigastatud jooksjale ning avastate tähtsate parameetrite kontrolli käigus tahhükardia (vt eestpoolt
annaabi.ee 
