vaakumas, siiski poleks tal tema jaoks kusagiltki õrnust ega kahetsust võtta nii hirmus ükskõikseks tegi nurganaise suur väsimus." ,,Tõepoolest näiski nüüd, et kui laps talle haiget tegi, tärkas ka armastus...uues armastuses oli juba liha ja verd." Ta tahtis oma lastele parimat. ,,Sa pead omale teise naise võtma," ütles Krõõt nüüd, ,,aga ära võta kurja...lastele emaks." Krõõt perenaisena: Ta oli teotahteline ning väga töökas. ,,Õues haopinu ääres paku otsas istudes mõtles ta seda, kuna perenaine samal ajal toa ja aida, toa ja lauda vahet käis kärmesti ja kärmesti" Krõõt abikaasana: Ta hoolis oma abikaasast, proovis teha kõike hästi. Ta teadis, et Andres tahab endale poega, kellest saaks talu kohapärija ning kui järjekordselt tüdruk sündis, siis ta oli kurb. ,,Aga, kui ta mõtles, et ka see teine on tüdruk ja et mis
Paljud andsid teisi üles, et ise nii suurt karistust mitte saada. Kuid see neil ei õnnestunud, neile anti sama suured karistused. Kõige suurem kaebaja oli Päärn Valk. Ta ütles ohvitseridele, et kes olid võtnud mõisast asju ja kuhu olid nad need pannud. Need, kelle peale ta esimesena kaebas olid Ants Laur ja Ants Käsper. Ohvitserr käskis neil asjad välja tuua, kuid nad olid vist liiga täis või liiga ehmatunud, igatahes nad ei leidnud neid enne üles, kui terve haopinu oli lahti laotud. Kui Ants Tertsius parajasti oli rohuaias, võtsid soldatid ta kinni. Teda süüdistati mässu algatamises ja teiste mässu kaasamises. Ta viidi ühte ruumi, kust ta nägi lähedal õue peal seisvat kahte meest. Opmann Rosenberg ütleb neile, et nad lihtsalt tunnistaksid, et Ants neid käskis ja siis nad ei saa karistada. Loomulikult tegidki mehed nii. Ants karjus neile veel, et nad valetavad. Kui ants kohtu alla läks, siis rääkis ta seal, et tema ei olnud seal sõjas,
Paljud andsid teisi üles, et ise nii suurt karistust mitte saada. Kuid see neil ei õnnestunud, neile anti sama suured karistused. Kõige suurem kaebaja oli Päärn Valk. Ta ütles ohvitseridele, et kes olid võtnud mõisast asju ja kuhu olid nad need pannud. Need, kelle peale ta esimesena kaebas olid Ants Laur ja Ants Käsper. Ohvitserr käskis neil asjad välja tuua, kuid nad olid vist liiga täis või liiga ehmatunud, igatahes nad ei leidnud neid enne üles, kui terve haopinu oli lahti laotud. Kui Ants Tertsius parajasti oli rohuaias, võtsid soldatid ta kinni. Teda süüdistati mässu algatamises ja teiste mässu kaasamises. Ta viidi ühte ruumi, kust ta nägi lähedal õue peal seisvat kahte meest. Opmann Rosenberg ütleb neile, et nad lihtsalt tunnistaksid, et Ants neid käskis ja siis nad ei saa karistada. Loomulikult tegidki mehed nii. Ants karjus neile veel, et nad valetavad. Kui ants kohtu alla läks, siis rääkis ta seal, et tema ei olnud seal sõjas,
N. linna lapitud asfalti, kuid need uudistähendused on pigem parodeerivad). Teisalt on mõistatusi, mille lahendid hajuvad, vahel üpris suuresti. Mis seda hajumist põhjustas? Vahel on mõistatuse kujund ise sugereerinud välja pakkuma mitmeid eri lahendeid, neid on tegelikul mõistatamisel ilmselt ka välja pakutud ja nad on traditsiooni püsistunud. Näiteks Üks saun, sada akent tähendas tavaliselt puupinu, kuid on tohtinud tähendada ka muid suure hulga aukudega asju, nagu haopinu, sõel, sõrmkübar. Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse sobis tähendama umbes pooltes arhiivitekstides kannelt, pooltes viiulit. Liha süüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba koertelegi sobis samuti võrdse eduga tähendama nii lina kui ka kanepit. Eri mõistatused võisid olla ka sõnastuselt nii sarnased, et nende lahendused hakkasid segunema. Harakas aidas, saba väljas tähendas peamiselt aidavõtit, Part meres, saba väljas tähendas
,,Ei meie kuulnud midagi. Meie Muskat ülepea ei kuule, sest tema ei käi karjas ega kedagi, vahib ainult õueväravas ja lõugab, kui näeb võõrast kas või versta maa tagant. Ja tead, mis Pollaga on?" küsis Kadri nagu suurimat uudist ja tähtsamat sündmust kogu aja jooksul, kus vend linnas elanud. ,,Polla on surnd! Kadus teine talvel äkki ära ja jäigi kadunuks. Mõtlesime, et hundi töö ja käisime selle jälgi otsimas, aga ei kedagi. Nõnda kevadeni. Ja siis äkki: Polla haopinu ja lumehange vahel, nina tagapool, negu oleks ise sinna pugend. Ja isa ütleski, Polla läind sinna surema. Ta olnd minust vanem, sellepärast. Koerad ei ela nii vanaks kui meie, ütleb ema. Kas see on tõsi, et meie vanemaks elame kui koerad?" ,,Aga muidugi, lambad ja lehmad surevad ka enne," ütles Tiiu elutargalt, kuigi õde oli küsimuse esitanud mitte temale, vaid vennale, kes seadis enda kõrgele ja kuivale mättale istuma, nii et jalad oleksid päikesepaistel. ,,Kas see on tõsi
annaabi.ee 
