Hasmo- saledamad, elegantsem kehaehitus, kiire traav, head allüürid, luustik peenem, väiksem massiivsus. hetkel perspektiivne. Pransuse omad -tüsedamad, suurem rinnasügavus, lühemad jäsemed. Lembo massiivne, kõrgekasvuline. Postjee bretooni veresus hakkas vähenema 1973. a jäi järgi ühtne T tüüp . Algus(vana tüübi tori, kongus nina), Differ, Diva, Kraver(tumeraudne), Fardo jt. vähesel hulgal paaritati ka trakeeni täkkudega- Tr Otsag. kuni 1991, mil lisaks hannoverile ja trakeenile võeti kasutusele holstein ja inglise täisvereline. 1991-2004kestis. 2004- tori tõug kaheks. need, kellele anti ja kellele mitte toetust. Toetust said need, kelle isad olid sündinud eestis. Märad, kes olid sündind 1995 ja varem, said ka toetust. Säilitussuund (universaalne tori)ja kaasaegne(tori ratsa) aretus. Kaasaegses oli võimalik kasutada kõik eelnevaid 4 tõugu. 2010 TA1 ja TA2 säilitussüsteem, TB aretussüsteem. TA ja TB ei ole sama, mis oli varem, välimiku järgi
Kuningas Karl XII langemine 1718. aastal Norra sõjakäigul avas tee rahuläbirääkimistele. rahuläbirääkimistele. 1719. aastal Stockholmis Preisimaa ja Hannoveriga sõlmitud rahulepinguga poolitati Ees-Pommeri Peene jõe kohal: idapoolne osa (Stettin) läks Preisimaale, läänepoolne (Stralsund, Greifswald, Rügeni saar) jäi edasi Rootsi valdusesse. Läänemere lõunaranniku teistest valdustest jäi Rootsile alles Wismar, Bremen-Verden tuli loovutada Hannoverile. 1720. aastal Taaniga sõlmitud Frederiksborgi rahuga kohustus Rootsi maksma Taanile väinatolli. Viimasena sõlmis Rootsi 1721. aastal rahu Venemaaga. Selle lepingu järgsed territoriaalsed kaotused olid Rootsile suurimad: Venemaale läksid Ingerimaa ning Eesti- ja Liivimaa koos Lääne-Eesti saartega. Venemaa lubas sealjuures, et tagab Balti erikorra püsimise (luteri kirik, saksa keel ja õiguskord). Soome sai Rootsi küll tagasi, olles siiski sunnitud loobuma Karjala kannasest koos
Venemaa poolt hõivatud mere idakalda vastu (see häiris Inglise ja Hollandi kaubandushuve). 1717 kuulutas Inglismaa Rootsile ametlikult sõja. Samal ajal algasid vastuolud Rootsi vastases koalitsioonis, eriti teravaks muutus vastasseis Hannoveri (Briti) ja Venemaa vahel Põhja-Saksamaal, kuhu vene väed olid viidud juba 1711. 1716 abiellus Peetri sugulane Mecklenburgi hertsogiga, mis muutis riigi vene satelliidiks. See oli aga Hannoverile vastuvõetamatu. Georg I õnnestus leida toetust Venemaa ja Preisimaa vastu (viimased olid liidus) ning 1719 sõlmiti Viinis liit Austria (keiser Karl VI) ja Saksi-Poolaga, mis viis Venemaa väljatõrjumiseni Põhja- Saksamaalt. Peeter I ja Georg I vaheline konfrontatsioon toimus ajal, mil mõlemad olid sõjajalal Rootsiga. Vastuolud Rootsi vastases koalitsioonis parandasid Karl XII diplomaatilist positsiooni.
vallutatud. Kuningas Karl XII langemine Norra sõjakäigul 1718 avas tee rahuläbirääkimistele. 1719. aastal Stockholmis Preisimaa ja Hannoveriga sõlmitud rahulepinguga Ees-Pommeri Peene jõe kohal poolitati: idapoolne osa (Stettin) läks Preisimaale, läänepoolne (Stralsund, Greifswald, Rügeni saar) jäi edasi Rootsi valdusesse. Läänemere lõunaranniku teistest valdustest jäi Rootsile alles Wismar, Bremen-Verden tuli loovutada Hannoverile. 1720. aastal Taaniga sõlmitud Frederiksborgi rahuga kohustus Rootsi maksma Taanile väinatolli. Viimasena sõlmis Rootsi 1721. aastal rahu Venemaaga. Siin olid Rootsi territoriaalsed kaotused suurimad: Venemaale läks Ingerimaa, Eesti- ja Liivimaa koos Lääne-Eesti saartega. Venemaa lubas sealjuures tagada Balti erikorra püsimise (luteri kirik, saksa keel ja õiguskord). Soome sai Rootsi küll tagasi, olles siiski sunnitud loobuma Karjala kannasest koos Viiburiga