Äärelinna Buddha Autori nimi on Hanif Kureishi, on inglase ja pakistanlase segu, tema ema oli inglane ja isa pakistanlane. Tema raamatud lähtuvad multikultuurse ühsikonna probleeme. Tema teostest peegeldub Kureishi enda noorepõlvekogemusi. Autori raamatud on täis vaimukust ja irooniat, situatsioonikoomikat ja mahlakaid kirjeldusi. Ta ise peab enda maailmavaateks huumorit. Ta on pälvinud näidendi ja kirjanuduse auhindu, nimetatud veel lootustandvaimaks näitekirjanikuks. Tema teosest Äärelinna buddha on pälvinud veel parima debüütromaani raamatuauhinna ja sellest on tehtud teleseriaal. Raamatu peategelane on segarassist 17-aastane teismeline Karim, kes elab Lõuna-Londonis,tegevus ise toimub 70nadel. Peategelane igatseb minna elama ja töötama oma äärelinnast välja. Tema karjäär liikus näitlemise suunas, ei käinud koolis vaid keskenud näitemisele. Peategelase isa , otsustab bürokraatist hakata guruks, nähes...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kurvet-Käosaar POSTKOLONIALISTLIK TEOORIA JA KRIITIKA Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi Aafrikast, Lääne-Indiast, Lõuna-Ameerikast, Lähis-Idast, ja Kagu-Aasiast). Briti koloniaalvõim kestis II MS lõpuni, India sai iseseisvaks 1947 aastal, teised kolooniad järkjärgult peale seda. 1980ndaks aastaks oli SB kaotanud peaaegu õik oma koloniaalvaldused. Kirjandusteadus tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990ndate alguses, kuid kolonialismi kultuuriline kriitika (II MS lõpust alates), mängis olulist rolli kolonialismivastases võitluses ning on pos...
Äärelinna Buddha (Hanif Kureishi) Raamat räägib ühest India perekonnast, kes on asunud elama Lõuna - Londoni. Raamatu tegevus toimub 1970 ndatel, "punk" kultuuri ilmumise ajal. Raamat keerleb noore Karimi ümber. Ta esineb raamatus kui "äärelinna buddha" jutustajana ja peategelasena. Karim kasvab üles ääre Londonis, kuigi tal on India juured. Hiljem kolib Karim elama "päris" Londoni. Karim muutub läbi novelli olustiku, teismelisest kuni 20 aastase noormeheni välja, läbi selle muutub ka tema maailmavaade oluliselt. Tema isa Haroon on sündinud Indias ja elanud seal terve oma lapsepõlve, Karimi ema on aga inglanna. Sellepärast on Karimil raske leida oma identiteeti. Samuti ei suuda ta otsustada kas ta on hetero või homoseksuaalne, kuna tal on palju kogemusi mõlemaga. Kui sellest veel vähe oleks siis on tal raskusi ka oma tulevikuplaanide elluviimisega, kuna ta ei tea mida ta teha tahab. Kuna ta tahab olla vaba ja ta ei ole just hea õpilane...
English literature is one of the oldest literatures in Europe; dates back to the 6th century AD. Oral literature, i.e. not written down, spread from person to person. In 449 AD Anglo-‐Saxon tribes invaded England – beginning of the Anglo-‐Saxon period in English literature. The first form of literature was folklore, carried by scops and gleemen, who sang in alliterative verse (a kind of simple poetry). Prose developed much later. The first form of recorded English literature was the epic Beowulf, which was produced sometime near the end of the 7th and beginning of the 8th century. It has no ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...