4. MÄÄRDEAINED Liigitus Määrdeaineid liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolu järgi jagunevad määrded mineraalseteks, orgaanilisteks, sünteetilisteks ja poolsünteetilisteks. Oleku järgi jagunevad määrdeained vedelateks, plastseteks, tahketeks ning gaasilisteks.1 Määrdeainetele esitatavad nõuded Mootoriõlid peavad olema hea määrimisvõimega, termiliselt stabiilsed, omama head pesemisvõimet, väikese tuhasisaldusega, kõrge leektemperatuuriga ja madala hangumistemperatuuriga.1 Jõuülekandeõlid ei tohi vahutada ega oksüdeeruda, peavad kaitsma detaile korrosiooni eest, säilitama määrimisomadused nii madalatel kui ka kõrgetel temperatuuridel, vähendama energiakulu hõõrumise ületamiseks ning vähendama hõõrdepindade kulumist ja vältima sööbimist.1 Plastsed määrded ei tohi kergesti vedelduda, lahustuda vees ega sisaldada mehhaanilisi lisandeid, peavad olema koostiselt ühtlased, töötingimustele vastava paksusega ja kaitsma detaile korrosiooni eest.1
.45 ja talvisel 45..50 - Kui kasutatav kütuse tsetaaniarv on alla 40, siis toimub mootori kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine. - Kui kütuse tsetaaniarv on üle 55 siis halveneb mootori kasutegur ning suureneb suitsusisaldus , sest kütus süttibja põleb pihusti otsa................ - Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse : hägustumistemperatuuriga , mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid - Hangumistemperatuuriga mille juures kütus kaotab voolavuse. Biodiisel : - Biodisel (monoalküülestrid) on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid. Biodiisli eelised : - Biodiislit toodetakse taastuvatest allikatest - Biodiisel on väävlivaba (alla 0,001% ) - Tahmaemissioonid vähenevad kuni 50% - Biodiisel paiskab atmosfääri ligikaudu samapalju C02 kui taim oma eluea jooksul on endasse sidunud (suletud co2 ringe)
kütuses põhjustab viskoossuse langust, suurendab tuleohtlikkust ja halvendab isesüttimist silindris. · Raskefraktsioonilise kütuse kasutamine raskendab mootori käivitumist. Küttesegu põleb silindris mittetäielikult (mootor suitseb), intensiivistub tagi teke ja mootoridetailide kulumine. Kütused: diiselküte Kütuse madalatemperatuurilisi omadusiseloomustatakse · hägustumistemperatuuriga, mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid ja · hangumistemperatuuriga, mille juures kütus kaotab voolavuse. Selle põhjal jaotatakse diislikütused kolme liiki , vaata allpool olevat tabelit: Tegur/Kütuse liik Suvine kütus Talvine kütus Hägustumine -5ºC -25...- 35ºC Hangumine -10ºC - 35...- 45ºC - 55ºC.- arktiline kütus Kütuseid tuleb kasutada vastavalt aastaajale: talviste kütuste kasutamine suvel põhjustab toiteaparatuuri (pump ja pihustid) kiiret kulumist.
sattumine bensiini hulka põhjustab mootoris detonatsiooni, sest isesüttimistemperatuur langeb. Diislikütuste margid Väävlisisaldus tähistatakse kütuse margis. Klimaatiliste tingimuste ja sesoonsuse järgi jagunevad SRÜ kütused: Suvised, tähis 0,4 40 ( viimane arv näitab leektemperatuuri).Talvised, tähis 3 0,2 35 ( talvisel näitab hangumistemperatuuri). Talviseid kütuseid tehakse kahesuguse hangumistemperatuuriga: - 35° C ja - 45°C. Esimesi neist on ette nähtud kasutada parasvöötmes, teisi põhjarajoonides. Euroopas valmistatakse suvist , talvist , põhjapiirkonna , arktilist ja linna diislikütust. Soomest ja mujalt maailmast tuuakse Eestisse järgmisi kütuseid: · Suvine (väävlit 0,02%; Viskoossus 5,1mm ² /s ; tsetaaniarv 49; tihedus 820...860 kg/ m ³) · Talvine (0,05 ; 3,2; 47 ; 800...845) · Põhjapiirkonna ( 0,05 ; 3,0 ; 47 ; 800...835)
sattumine bensiini hulka põhjustab mootoris detonatsiooni, sest isesüttimistemperatuur langeb. Diislikütuste margid Väävlisisaldus tähistatakse kütuse margis. Klimaatiliste tingimuste ja sesoonsuse järgi jagunevad SRÜ kütused: Suvised, tähis 0,4 40 ( viimane arv näitab leektemperatuuri).Talvised, tähis 3 0,2 35 ( talvisel näitab hangumistemperatuuri). Talviseid kütuseid tehakse kahesuguse hangumistemperatuuriga: - 35° C ja - 45°C. Esimesi neist on ette nähtud kasutada parasvöötmes, teisi põhjarajoonides. Euroopas valmistatakse suvist , talvist , põhjapiirkonna , arktilist ja linna diislikütust. Soomest ja mujalt maailmast tuuakse Eestisse järgmisi kütuseid: · Suvine (väävlit 0,02%; Viskoossus 5,1mm ² /s ; tsetaaniarv 49; tihedus 820...860 kg/ m ³) · Talvine (0,05 ; 3,2; 47 ; 800...845) · Põhjapiirkonna ( 0,05 ; 3,0 ; 47 ; 800...835)
annaabi.ee 
