Keemispiirkond on 150...300° C. Kasutamine 20.sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Samuti kasutatakse petrooleumi lahustina, sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Bituumen Omadused Bituumen on mustjaspruun amorfne aine. 2 Kasutamine Peamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja asfalt. Bituumen on enamasti naftast valmistatud normaaltemperatuuril tahke või pooltahke, peamiselt süsivesinikke sisaldav toode. Kasutatakse sideainena tee-ehituses ja isoleermaterjalina hüdroisolatsioonitöödel. Määrdeõli Omadused
takistab metallpindade vahetut kokkupuudet. Kasutatakse rasvhappeid ja nende derivaate, amiine jms. Viskoossusmodifikaatorid - parandavad viskoossusindeksit ja aeglustavad viskoossuse vähenemist temperatuuri tõusul. Kasutatakse erilisi polümeere. Detergendid - pesevad lisandid eemaldavad detailide pindadelt oksüdatsiooniproduktid. Dispergaatorid - isoleerivad saastained, ei lase neil pindadele kinnituda. Depressaatorid - alandavad hangumistemperatuuri (naftaliin, alküül-fenoolid jt.). Korrosiooniinhibiitorid - tekitavad metalli pinnale kaitsva kile. Vahutamisvastased lisandid - vähendavad õhu-õli segu tekkimist, mis võiks halvendada määrimist (silikooniühendid, polüetüleenglükooleeter).
Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse, erinevalt bensiinist, kahte - 50 % ja 96 % kütuse väljakeemise temperatuuri
Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse, erinevalt bensiinist, kahte - 50 % ja 96 % kütuse väljakeemise temperatuuri
Täpset liigutust ei ole, sest osa õlisid on vastastikku asendatavad. Õlide lisandid Nafta töötlemisel saadud õlid ei oma alati neid eriomadusi, mida vajatakse. Sellepärast kasutatakse õlide kvaliteedi parandamist erilisandite - manuste - abil. Manusteks on mitmesugused keeruka struktuuriga keemilised ühendid. Neid lisatakse järgmiste õli omaduste mõjutamiseks: · stabiilsuse tõstmiseks · korrosiivsuse vähendamiseks · pesemisvõime suurendamiseks · viskoossuse mõjutamiseks · hangumistemperatuuri alandamiseks · vahutamise takistamiseks · määrimisvõime tõstmiseks. Levinud on kompleksmanused. Need on sellised ühendite kombinatsioonid, mis mõjutavad korraga mitut õli omadust. Manused peavad õlis hästi lahustuma, ei tohi mõjutada teisi õli omadusi, ei tohi seistes ega töö käigus välja langeda ning peavad säilitama esialgsed omadused võimalikult kaua. Õlide kvaliteet API klassifikatsioon eeldab, et õli on enne klassi kinnitamist läbinud täpselt
Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse, erinevalt bensiinist, kahte - 50 % ja 96 % kütuse väljakeemise temperatuuri. 50 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab
määritavatel pindadel kile, mis takistab metallpindade vahetut kokkupuudet. Kasutatakse rasvhappeid ja nende derivaate, amiine jms. 3. Viskoossusmodifikaatorid parandavad viskoossusindeksit ja aeglustavad viskoossuse vähenemist temp. tõusul. Kasutatakse erilisi polümeere. 4. Detergendid pesevad lisandid eemaldavad oksüdatsiooniproduktid detailide pindadelt 5. Dispergaatorid isoleerivad saastained, ei lase neil pindadele kinnituda 6. Depressaatorid alandavad hangumistemperatuuri (naftaliin, alküül-fenoolid jt.) 7. Korrosiooniinhibiitorid tekitavad metalli pinnale kaitsva kile 8. Vahutamisvastased lisandid vähendavad õhu-õli segu tekkimist, mis võiks halvendada määrimist (silikooniühendid, polüetüleenglükooleeter) Mootoriõlide liigitus viskoossuse järgi ( SAE ) Mootoriõlide viskoossuse tähistamise süsteemi aluseks on SAE ( Society of Automotive Engineers ) klassifikatsioon. SAE süsteemis on mootoriõlid jagatud 11 klassiks:
Madal aga töötades tõuseb. Sellepärast on tähtis ka viskoossuse sõltuvus temperatuurist. Mootorõlide hangumistemp. Peab olema 10 kraadi võrra madalam kõige madalamast töötemperatuurist. Kuna mootorõlid kardavad õhuhapnikku, siis lisatakse oksüdatsiooni vältimiseks neile pistu antioksüdante, näitkes fenoole. Lisatakse ka korrusiooni takistavaid manuseid, detergente, tihkesteid viskoossuse stabiliseerimiseks, depressoreid, et alandada hangumistemperatuuri, vahutamisvastaseid manuseid ja kulumis- ja sööbimisvastaseid manuseid (S, P, Cl ühendid, mis keemiliselt reageerivad metalliga ja moodustavad õhukese kaitsekihi). Mootoriõlid jagunevad baasi järgi : mineraalõlid, mis on nafta destillatsiooni ja puhastamise produktid. Odavad, kuid ekspluatatsiooni omadused ei vasta kaasaegsetele nõuetele. Poolsünteetilised õlid kompromiss hinna ja kvaliteedi suhtes, sisaldavad 20-40% sünteetilist komponenti.
kaitsta korrosiooni eest, puhastada jne. Liigid: Mineraalõlid: Nafta destillatsiooni ja puhastamise produktid. Odavad, kuid omadused ei vasta tänapäeva nõuetele. Poolsünteetilised õlid: Kompromiss hinna ja kvaliteedi suhtes. Sünteetilist komponenti on 20- 40%. Täissünteetilised õlid: Spetsiaalselt sünteesitud polü-alfa-alkeenid ja estrid. Head omadused, kuid kallid. Õlidele lisatakse antioksüdante, korrosiooni takistavaid manuseid, detergente, depressoreid hangumistemperatuuri alandamiseks, kulumis- ja sööbimisvastaseid manuseid jne. Transmissiooniõlisid kasutatakse hammas- ja tiguülekannete puhul, kus kantakse üle suuri jõude. Plastsed määrdeained ei ole vedelad ega tahked. Tahke komponent moodustab võrgu, mille vahed on täidetud vedela komponendiga. Kasutatakse kuullaagrite määrimiseks. Tahkeks komponendiks on näiteks seep, parafiin, grafiid. Vedelaks komponendiks mitmesugused õlid. Pilet 28
annaabi.ee 
