aromaatsete süsivesinike hulk 20% väiksem, tuhasus kuni 1/3 väiksem, meie kliimas sobib linnadiislikütust kasutada aastaringselt. Määrdeõlide põhiomadused Määrdeõli kvaliteeti hinnatakse järgmiste peamiste näitajate järgi: 1. Viskoossused 2. Viskoossusindeks, VI 3. Viskoossuse sõltuvus rõhust ja kiirusest 4. Määrimisvõime 5. Stabiilsus (oksüdeeritavus, termooksüdeerimisstabiilsus) 6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 7. Tuhasus ja sulfaatne tuhasus 8. Metallisisaldus, selle sõltuvus õli ekspluatatsiooniajast 9. Korrodeeruvad omadused 10. Pesemisvõime 11. Mehhaaniliste lisandite ja veesisaldus. Määrdeõlide koostis Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, kuid nende molekulmass on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassist märksa suurem. Õli põhikomponentideks on: Mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid (40%...82 %);
Diislikütuse tunnuseks on et 250 kraadi juures ei tohi aurustuda rohkem kui 65mahu%. Oluline on ka t50 kui see temperatuur on madal, siis diisel käivitub kergelt, töötab pehmelt ning ökonoomselt. Mida madalam on t50 , seda paremini küttesegu moodustub. Liiga kõrge temperatuuri korral küttesegu aurustub ja moodustub aeglaselt ning esineb mittetäielik põlemine. 44. Diislikütuste leekpunkt: 45. Diislikütuste hägustumis-, filtreeritavus- ja hangumispunkt: Maailmas diislikütuste kasutatavust madalatel temperatuuridel iseloomustavad : *hägustumispunkt *filtreeritavuspunkt *hangumispunkt. *Hägustumispunkt- temperatuur mille juures tekivad diislikütuses parafiinikristallikesed, diislikütus kaotab läbipaistvuse- muutub sogaseks, tekib hägu e. tahked osised. Viimased võivad tekkida juba 0 kraadi juures ning võivad hakata ummistama toitesüsteemi torusid ning filtreid. Tuleb arvestada, et hägustumispunkt peab olema 5..
Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 383,50 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus 7 VEDELKÜTUSED KERGE KÜTTEÕLI Kerget kütteõli kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja ka laevadel. Kerge kütteõli on ahjukütus ja küttepetrool. On nii suvine kui ka talvine kergkütteõli, mis erinevad üksteisest viskoossuselt. Eestis kasutatava talvise kergkütteõli hangumispunkt on -35°C, üldine väävlisisaldus kuni 0,3-1,0% veesisaldus aga kuni 0,03%. RASKE KÜTTEÕLI Raske kütteõli ehk masuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus. Rasket kütteõli kasutatakse rohkem suurevõimsusega kateldes, näiteks aurukateldes.Kasutatakse samuti soojus- ja elektrienergia tootmises, kuid ei ole reaalsetel temperatuuridel hästi voolav ega pumbatav. Sellest tulenevalt vajab eelnevat kuumutamist.
selle aurud segus õhuga leegi juurdeviimisel süttivad ning seejärel põlemine ka lakkab. Süttimistemperatuur on leekpunkti temperatuurist kõrgem temperatuur, mille juures vedel- kütuse aur põleb pärast süttimist vähemalt 5 sekundit. Kerge kütteõli Kerget kütteõli (ahjukütus, küttepetrool) kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja laevadel. Suvine ja talvine kergkütteõli erinevad oma viskoossuselt. Näiteks Eestis kasutatava talvise kergkütteõli hangumispunkt on max 35 °C, üldine väävlisisaldus kuni 0,5%, veesisaldus aga kuni 0,03%. Kergkütte- õli alumine kütteväärtus on piirides 11,4...11,9 MWh/t. Kerget kütteõli imporditakse Eestisse Leedust, SRÜ riikidest ja Soomest. Küttegaas Maagaasi ehk looduslikku gaasi toodetakse gaasimaardlaist või nafta kõrvalsaadusena. Maagaas transporditakse tarbijateni torustike kaudu suure rõhu all (5,5...12,0 MPa). Eestisse imporditakse maagaasi Venemaalt
annaabi.ee 
