Teine klassivend Müller ilmub palatisse ja saab vigastatu saapad endale(algul vigastatu ei lubanud) Meeste sekka saadeti juurde 25 noort sõdurit ja ka hulgaliselt vanemaid mehi. Majutamishooneks oli väike vabrikuhoone. Kat toob hobuseliha ja leiba. Ta oskab alati toitu leida. . Katcinzky ja Paul lähevad öösel tallu hanesi varastama kuna kasarmus ei anta süüa, P saab 2 hane kuid koer hüppab talle peale, annab koerale nuga ja saavad hanedega üle aia. Lähevad laohoonesse, praevad haned Poisid saadetakse lahingusse, istuvad kaevikus, nekrut oli ennast täis lasknud, soovitasid püksid ära võttta,et ei külmetaks, ta suri ära. Järgmine päev kasarmus antakse neile palju süüa ja suitsu(sellep. Arvavad et saavad surma). Lahingus läheneb neile udu(gaasirünnak)kõik tõmbavad gaasimaskid pähe, nekrutid kaevikus ka,nad märkavad et
Lasteluules kohtab palju loetelusid, jadasid (sokid ja kindad, müürid ja majad, pannid ja pajad jne) Lasteluuletused on trükitähtedes. Lydia Koidula (1843 – 1886) Lastele kirjutab esmakorselt 1875 – improviseerib pojale „Hällilaulu“ Koidula lastelaulud käistlevad peamiselt moraaliküsimusi, nt pildikesed maiustama kippunud põrsast, koerakutsika seiklustest hanedega, linnupoegi noolivast kassist jm Paljude lasteraamatute ja koolilugemike vahendusel tuntakse Koidula luuletusi „Kodu“, „Emasüda“, „Sügismõtted“ jt Ado Grenzsin-Piirikivi (1849-1916) Tuntuim luuletus on humoorikas kaasaegsed parodeeriv „Viisk, Põis ja Õlekõrd“ (1888) Antoloogia „Lõbusad laulud lastele“ (1879), Grenzsteinilt 20 luuletust Põhilised teemad: loodus, hällilaulud, isamaa ja usulised tundeavaldused
inimesele omane keerukas psüühika. I. Pavlov Tingitud reflekside kujunemine loomadel. Üks olulisemaid võtmeid loomade paljude käitumisilmingute selgitamisel. J. B. Watson - Biheivorist - Katsed - Pani aluse loomade käitumise eksperimentaalsele uurimisele laboratooriumis. K. von Frisch - uuris loomade meelelundite eripära K. Lorentz - Vastandus biheivoristidega indiviid ei reageeri laboris loomulikult - katse hanedega sünnijärgselt võimeline õppime emale tunnuslike omadusi o Verminmine - teatud sensitiivne periood, kus organism õpib kogemuse seotult stiimuliga ja see kinnistub. - N. Tinbergen - Eksperimentaalse etoloogia rajaja J. Bowlby - Piaget'i mõjutaja - Arendas edasi sensitiivsuse teooriat, kiindumus ema ja lapse vahel, kui periood saab läbi siis kiindumust ei teki Etoloogilise teooria neli peamist ideed
Kubismi mõjutused. Tema töid: ,,Kohvikus". Märt Laarman: ,,Oleviste ja Niguliste" Arnold Akberg: ,,Naine lapsega" Adamson Eric: ,,Lilled Vabadusplatsi taustal", ,,autoportree silmusega". Polnud ainul maalikunstnik, vaid ka tarbekunsti. Tegi ka keraamikat ,,Koopaelaniku serviis". Tegi ka nahast esemeid: rahakotte. Tegeles ka tekstiiliga. Karl Pärsimägi: ,,Talutuba soemüüriga" Richard Uutmaa: ,,Rukkilõikajad" Johannes Võerahansu: ,,Maastik hanedega" Eduard Viiralt: ,,Põrgu", ,,Virve". Tema töödes esines rahutus ja mitmekesisus. 30-datel toimus tema töödes rahunemine. Eklektiline ja fantaasiaküllane linna kujutamine jäi möödanikku. Kujutas loomi, näiteks ,,Lamav tiiger". Toimus stiililine rahunemine. Hando Mugasto tegi puugravüüre. Kristjan Raud Jaan Koort ja Anton Starkopf olid juhtivateks skulptoriteks. Tugevad ekspressionistlikud mõjud. Üleminel oli sujuvam. Koot oli