seas, kelle spordiala nõuab suuri kiirendusi. Samuti on need ühed kõige raskemini välja ravitavad vigastused, kuna juba neljandik hamstringi vigastustest kordub uuesti kuu aja jooksul. Seetõttu tuleb ravile pöörata tõsist tähelepanu ja füsioterapeudil tuleb teha raskeid otsuseid, et kuna on sportlasel õige aeg sporti naasta? Järgnev referaat annab ülevaate mõnedest hamstringlihate vigastuste rehabilitatsiooni etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased erilised, teostades nii põlve fleksiooni kui puusa sirutust koos suure tuharalihasega. Kõige tavalisem hamstringlihaste vigastus esineb järsul kiirendusel ja hoo mahavõtmisel, kus lihases on
o Linea aspera M. ADDUCTOR LONGUS · ALGAB o Corpus ossis pubis · KINNITUB o Linea aspera M. ADDUCTOR MAGNUS · EESMINE PEA o ALGAB Os pubis Os ischii o TAGUMINE PEA ALGAB · Os ischii o KINNITUB Linea aspera M. GRACILIS · ALGAB o Os pubis · KINNITUB o Tibia proksimaalne anteromediaalne osa REIE TAGUMISE RÜHMA LIHASED HAMSTRINGLIHASED M. BICEPS FEMORIS · CAPUT LONGUM o ALGAB Tuber ischiadicum · CAPUT BREVE o ALGAB Linea aspera Linea supercondylaris lateraalis femoris · KINNITUB o Caput fibulae o Condylus lateraalis tibiae M. SEMITENDINOSUS · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Tibia proksimaalne anteromediaalne osa M. SEMIMEMBRANOSUS · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB
(pükste maalne antero- -fleksioon -sääre puhul mediaalne mediaalne osa -sääre fleksioon ja siserotatssioon põlveliiges õmblus) -vaagna tõstmine ja ette kallutamine Reie tagumise rühma lihased (hamstringlihased) Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused liigutust M. biceps -tuber caput fibulae, -sääre fleksioon ja põlveliiges ja ischiadicus
lihastel on alajäseme liigeste mobiliseerimisel märkimisväärne osa. Puusaliiges. Puusaliigese ülesanne on sirutada jalga kõnni toeperioodis ning painutada jalga kõnni hooperioodis. Puusaliigese sidemed aitavad stabiliseerida puusa sirutuse momendil. Nii puusa sirutaja- kui painutajalihased töötavad faasiliselt- tagades vahelduvalt puusa sirutuse ja painutuse. Puusa painutajad (peamiselt m iliopsoas) kontrahheeruvad, et aeglustada puusa sirutust, puusa sirutajad (peamiselt hamstringlihased) kontraheeruvad, et aeglustada puusa painutust. Selliselt töötavad lihased ekstsentriliselt. Puusa eemaldajalihased tagavad jala stabiilsuse kõnni toeperioodis- see on puusa jaoks väga oluline. Kui puusaliigese liikuvus väheneb, siis kompensatoorsed mehhanismid suurendavad sama jala põlveliigese liikuvust ning vastasjala puusaliigese liikuvust. Lisaks suureneb liikuvus ka lülisamba nimmeosas. Põlveliiges. Kõnni toeperioodi kolme esimese faasi jooksul käitub painutatud
annaabi.ee 
