Aktiivne eluviis ja normaalkaal peaksid niikuinii olema elu loomulikuks osaks. Skleroteraapia Seda kasutatakse nahasiseste ja aluste veenilaiendite raviks juba alates 1930. aastast. Skleroseeriv aine süstitakse veresoonde väga peenikese nõela abil. Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, on patsiendil vaid pisut ebamugav tunne: süsted võivad tunduvad sipelga või sääse hammustusena. Esimese ja teise raviseansi vahe on tavaliselt 714 päeva, kolmas tehakse vajadusel kuu aja pärast. Pärast ravi on vaja kanda spetsiaalseid kompressioon sukki, mis aitavad kahjustatuid veene kinni suruda. Ravisukka tuleb kanda nädal pärast skleroseerimist või ka kauem, sõltuvalt skleroseeritud veeni suurusest. Kompressiooni ajast on väga oluline kinni pidada, et tagada head ravitulemust. Ravisukk peab alati katma labajalga nii palju kui võimalik, et ära hoida jala turset
Skleroteraapia Skleroteraapiat kasutatakse enamuste nahasiseste ja aluste veenilaiendite raviks juba alates 1930. aastast. Toimub see skleroseeriva aine süstimise teel veresoonde väga peenikese nõela abil. Skleroseeriv aine süstitakse veresoonde väga peenikese nõela abil. Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, on patsiendil vaid pisut ebamugav tunne: süsted võivad tunduda sipelga või sääse hammustusena. Esimese ja teise raviseansi vahe on tavaliselt 7-14 päeva, kolmas tehakse vajaduse korral kuu aja pärast. Ravi järgselt on vajalik kanda spetsiaalseid kompressioonsukkasid, mis aitavad kahjustatuid veene kinni suruda. Skleroseerimise järgselt võivad esineda järgnevad nähud: verevalumid (hematoomid) süste kohal, valu jalas esimestel päevadel peale ravi, veresoone seina põletik (flebiit). Võimaliku tüsistused on: pigmentatsioon, väikese veresoonevõrgustiku teke, haavandid,
Skleroteraapia Skleroteraapiat kasutatakse enamuste nahasiseste ja aluste veenilaiendite raviks juba alates 1930. aastast. Toimub see skleroseeriva aine süstimise teel veresoonde väga peenikese nõela abil. Skleroseeriv aine süstitakse veresoonde väga peenikese nõela abil. Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, on patsiendil vaid pisut ebamugav tunne: süsted võivad tunduda sipelga või sääse hammustusena. Esimese ja teise raviseansi vahe on tavaliselt 7-14 päeva, kolmas tehakse vajaduse korral kuu aja pärast. Ravi järgselt on vajalik kanda spetsiaalseid kompressioonsukkasid, mis aitavad kahjustatuid veene kinni suruda. Skleroseerimise järgselt võivad esineda järgnevad nähud: verevalumid (hematoomid) süste kohal, valu jalas esimestel päevadel peale ravi, veresoone seina põletik (flebiit).
peenikese nõela abil. See aine laguneb peale kontakti veeniseinaga ja seetõttu ei lähe vereringesse aktiivse ainena. Aine ärritab veresoont, põhjustades veenide turset ja kokkukleepumist. Paari nädala jooksul veresoon tõmbub kokku, kuni lõpuks ei ole see enam märgatav. Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, kaasneb vaid vähene ebamugavustunne. Mõned süstid võivad tunduvad sipelga või sääse hammustusena. Ravi järgselt on vajalik kanda spetsiaalseid kompressioonsukkasid, mis aitavad kaasa paranemisele. Sukk tuleb hoida pidevalt jala ümber ning mitte lasta tal edasi-tagasi liikuda. Skleroseerimise tagajärjel võib esineda süstitud kohas verevalumeid, jalavalu ning veresoone seina põletikku. On täheldatud ka tüsistusi antud protseduuri tagajärjel: haavandid (paranevad aeglaselt, võivad jätta armi), pigmentatsioon, väikese versoonevõrgustik tekkimine, allergilised
annaabi.ee 
