Põimlause 1.Isa, kes oli äsja töölt tulnud, loeb lehte. (pealause, kõrvallause, pealause) 2.Isa loeb lehte, milles on head uudised. (pealause, kõrvallause) 3.Töölt koju jõudnud, loeb isa lehte. (kõrvallause, pealause) Reegel: kõrvallause peab pealausest olema eraldatud koma(de)ga. Kui kõrvallause jääb sidesõnade ja, ning, ega ehk, või ette, siis pannakse põimlauses nende ette koma!!! NT: Rüüpasin teed, mis oli tulisevõitu, ja hammustasin kiiresti saia. 4. Isa, kes oli äsja töölt tulnud, loeb lehte, milles on head uudised. (põimlauses võib olla ka mitu kõrvallauset) Ülesanne: mõtle pealausele juurde sobiv kõrvallause ja koosta põimlause. 1. Kaspar joonistab maja ja jalgratast. 2. Karmen käib kaks korda nädalas tantsutrennis. 3. Ainult väga head lauljad pääsevad finaali. 4. Ema tuli töölt ja hakkas perele süüa tegema. 5. Taksikoer Lottel on neli imetoredat kutsikat. 6
Napoleonil oli neli venda, Joseph, Jérôme, Louis ja Lucien. Napoleoni isa otsustas anda talle prantsuse mitte korsika kasvatuse. Juba varajasest lapsepõlvest peale ilmnes Napoleoni kärsitu ja rahutu iseloom.,,Miski ei äratanud minus lugupidamist,'' meenutas ta hiljem, ,, mul oli kalduvusi tülitsemiseks ja kakluseks , ma ei kartnud kedagi. Ühte lõin, teist kriimustasin ja kõik kartsid mind. Kõige enam sai minu läbi kannatada minu vend Joseph. Ma peksin ja hammustasin teda. Ja isegi selle eest sai ta riielda, sest veel enne, kui ta oli hirmust toibunud, jõudsin juba emale kaevata.'' Napoleon kasvas sünge ja kergesti ärrituva lapsena. Ema armastas teda kuid kasvatas kõiki lapsi üsna karmilt.Elati kokkuhoidlikult. Tõeliseks perekonnapeaks oli Laetitia, kindel, karm ja töökas naine ,kelle käes oli laste kasvatamine.Armastuse töö ja range korra vastu päris Napoleon oma emalt. Haridustee 1779
magades olen suu lahti ning ilastan tihti. siis mul hakkas suhu mingid asjad tulema. tegin silmad lahti ja nägin et Õde ja Ta sõbrad olid paljana mu ümber ning kõik panid oma ... mulle suhu:S.(väga rõve on selle mõelda) ma ei saa enam magada ega saagi sellel tugitoolil enam olla) . aga nad ainult naersid ja sidusid mu kinni, ja vägistasid mind. jumala rõve oli nad võtsid riided ära ja õde hakkas... igatahes ma rabelesin lahti ja hammustasin teda nii tugevasti kui sain, rääkisin sellest kasuisale aga kasuisa ei usu, nüüd ei jää tõesti muud üle kui ma väldin oma õde ja pean vist minema politseisse või põgeneks kodust, Aidake mind, mul on olnud ka paarkorda enesetapu mõtted. Mida ma tegema peaks ma ei julge seda oma parimale sõbralegi rääkida, väga häbi hakkaks kui kogu kool saaks teada. Ma olen muidu ........ klassi õpilane, kui keegi käib veel seal koolis ja on veel selliseid
Kui te aga ähvardate rääkida, häbistan ma teid lõplikult.» «Teie?» karjatasin ma. «Teie?» «Häbistan teid igaveseks ja parandamatult.» «Teie?» kordasin ma. Oh, Felton, kinnitan teile, et pidasin teda hulluks. «Jah, mina!» vastas ta. «Ah, jätke mind üksi,» ütlesin talle. «Minge ära, kui te ei taha, et ma teie silma all oma pea vastu seina puruks löön.» «Hästi,» ütles ta, «nagu soovite. Nägemiseni homme õhtul!» «Nägemiseni!» vastasin, langesin põrandale ja hammustasin viha pärast vaipa ...» Felton toetus tugitoolile ja mileedi nägi saatanliku rõõmuga, et ta jõud ütleb üles võib-olla veel enne jutustuse lõppu. XXVII KLASSIKALISE TRAGÖÖDIA VÕTE. Mileedi vaikis hetke, simitses kuulavat noormeest ja jätkas siis jutustamist. «Peaaegu kolm päeva polnud ma söönud ega joonud ja ma kannatasin hirmsaid piinu. Vahel tundus, et mingi pilv vajus mu laubale ja looritas mu pilgu, ma hakkasin nägema viirastusi. Saabus õhtu