Ajakirjandus mõjuks valvekoera rollis veenvamalt, kui ta tüütu klähvimise või haukumise asemel ka vahel hammustaks Võttes kätte ajalehe ja lugedes kõiki pealkirju, tekib selline ohkama panev tunne. Suurelt, aktraktiivselt ja värviliselt on trükitud sellised mõttetud artikli tutvustused, kui samal ajal toimub maailmas palju enamat. Milleks küll kogu see tsirkus? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodel ja vassimine faktides. Mitmeleheküljelised artiklid teemadel, kuidas Farmi Gabriel arvustab strippar
Linnad on halvas seisus Majad on vanad Katoliiklus on peamine usund Aastavahetusel põletatakse nukke Kolumblased on: Huumoririkkad Sõbralikud Külmanärviga Abivalmid Eesti ja Kolubia Mõlemad riigid on väga kokkuhoidvad Loodus on mõlemal väga eriline Kolumbias on väga levinud kokaiin Perico tähendab kokaiini. Sõna perico (slängis ,,papagoi") kasutatakse sellepärast, et kokaiin tekitab ninas tunde, nagu hammustaks seda papagoi. Kolumbia tänavaslängis on muide kõnekäänd: kui tuju pole kiita, siis... vaheta diilerit! Riigist pilte Maastik Aitäh vaatamast!
meediaga suhtlemine ei ole väga raske asi ja selleks ei pea olema meediasuhete spetsialist, .kuid kindlasti tuleb jälgida seda, mida rääkida :Kasutatud allikad EAS. (n.d.). Välja otsitud Meediaga suhtelmise reeglid: http://www.eas.ee/et/avalikule-ja- mittetulundussektorile/avalike-teenuste-arendamine/internetiuehenduse-arendamise- (toetus/korduma-kippuvad-kuesimused/200 (6.oktoober 2013 .Hundimägi, A. (2004). Et valvekoer ei hammustaks. Tallinn: Äripäeva Kirjastus .A.Laaneots (2013). Meediasuhete loengu materjalid .Sikk, R. (2013). Ajalehe anatoomia. Tallinn: MENU kirjastus
Huvitavat Kui vombatit rünnata, võtab ta oma suured jõuvarud kokku; näiteks kui dingo ründab vombatit maa all, surub viimane kiskja uru lakke kuni see lämbub. Vombati põhiline kaitse on siiski tema tugev tagaosa, mis on suuresti moodustunud kõhrest. Ka saba puudumine teeb vombatist raske saaklooma, kui kiskja teda maa-alusesse käiku jälitama tuleb. Üks looduseuurija on öelnud, et kiskjal, kes ründab vombatit tagantpoolt, on sama tunne, nagu hammustaks ta wc-harja otsa. Kasutatud kirjandus: 1) Tasmaania vombat kaart 122 2) et.wikipedia.org 3) www.annaabi.com
Meie pere elas ka ysna hästi ei rikkalt ega ka vaeselt, vaid keskmiselt. Ma jõudsin yhe tänava nurgani. Üks mees, kes nägi välja kui kahekümneaastane, kõndis mulle vastu. Meie vahel oli umbes kolmkymmend meetrit. Alguses ma arvasin, et ta lihtsalt kõnnib must mööda, kuna tal olid käed nii rahulikult jope taskus. Ma poleks osand arvata, et ta midagi teha yritab. Igatahes, ma olin jõudnud meie möödumispunktile, kui ta mult käsivarrelt valusalt kinni võttis nagu koer hammustaks ja kuhugi väiksesse metsatukka viis. ,,Mida kuradit sa teed? Lase mind lahti, jobu!" karjusin ja hakkasin nutma nagu väike laps. Metsa jõudes lykkas ta mu samblale pikali. Mis Te arvate, mis ta edasi tegi? Mida kuradit see idioot edasi tegi?! See idioot vägistas mu! Ta vägistas mu... Kuskil nädal oli möödund juhtunust. Ma siiani ei tea, miks ma asja politseile ei andnud. Ja nyyd on ka selleks juba liiga hilja. Igatahes, ma olin yhel päeval koolis. Mu parima sõbranna ema helistas mulle
Ma ei kujuta ette, kui ma peaks elama riigis, kus pidevalt toimuvad erinevad looduskatastroofid. Mõtlen tihti, et kuidas inimesed sealsete oludega hakkama saavad. Õnneks Eestis sellised asjad puuduvad ja meie tormid on võrreldavadki nende tormidega, mis mujal maailmas toimub. Siin ei ole ka palju mürgiseid loomi ega suuri kiskjaid ning seetõttu saab rahulikult viibida looduses, kartmata, et mõni mürgine madu või ämblik inimest hammustaks. Eesti riigis on oma põhiseadused ning Eesti kodanik peaks neid täitma. Kuna mina seda olen, siis täidan oma kohustusi ning samaga vastab ka riik. Samuti kasutan oma õigusi. Kuna selle riigi kodanikuna, on inimestel head võimalused eluks, siis saab ta väga hästi aidata parandada ka ühiskonda. Leian, et kõigepealt peaks alustama enda riigi elu paremaks muutmist ja alles siis liikuma kaugemale, kus on veel rohkem abivajajaid.
2. Head ja halvad sõnumid. Riski- ja kriisikommunikatsiooni alused. J. Lehtonen, K. Saksakulm Tampere; ÄP Raamat 2009 3. Teistmoodi tegijad. Sotsiaalne innovatsioon ettevõttes. T. Saar; ÄP Raamat 2009 4. Personalijuhtimise käsiraamat. ÄP Kirjastus 6. Juhtimine ja suhtekorraldus: meelespealilledega tass. Aune Past; Pegasus 2005 7. Mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas. A. Past; ÄP Kirjastus 2007 8. Edukad suhted. T.Remmelg ÄP Kirjastus 2009 9. Et valvekoer ei hammustaks. Kuidas suhelda meediaga? A.Hundimägi; ÄP Kirjastus 2004 Kasutatud kirjandus 1. The Practise of Public Relations. 9th edition. Fraser P. Seitel; Pearson 2004 2. Effective Internal Communication. Lyn Smith; Pamela Mounter. 2008 3. The 5 Step Value Framework. Corin Ashby; Mosaique Press 2008 4. Sfera PR v marketinge. Uchebnoe posobie. Sinjaeva I.M., Maslova V.M., Sinjaev V.V.; Juniti 2007 5. Samoe glavnoe v PR. Agi U., Kemeron G., Olt F., Uilkoks D.; Piter Staadium 2004 6
selg, kordus tüdruku poolt sama käitumine. Õpetaja jooksis olukorda lahendama ning rääkis ja näitas nii kannatanule kui ka haigettegijale, kuidas peab üksteisega suhtlema ja mismoodi oleks õige käituda. Teemat arutati ka suures ringis, kus loeti ette õpetlik lastejutt ning seejärel arutati, kuidas üksteist hoida ja armastada. Laste käest küsiti, kuidas nemad ennast tunneksid 2 ja mida teeksid, kui keegi neid hammustaks, tõukaks või näpistaks. Emma hammustamiskorrad on nüüdseks oluliselt harvemaks muutumas, aga kui see juhtub, siis teeb tüdruk kohe peale oma tegu ohvrile kaastundlikult ning siiralt pai ja mõnikord ka kallistab. Sellisest käitumisest on näha, et tüdruk sai midagi aru, kuid mitte lõplikult. Seega, õpetaja peab olema järjepidevalt jälgija, rahustaja, selgitaja ja uskuma, et korduvate situatsioonide ja lahenduste kaudu õpivad lapsed sotsiaalselt lugupidavalt käituma.
annaabi.ee 
