· ,,Detsember" (1971) · ,,Käekäik" (1973) · ,,Selges eesti keeles" (1974) · ,,Armastuskirjad" (1975) Ta kirjutas süngusest, huumorist, loodusest ja armastusest. Leidus üksiku ja üldise ühendamist; ootamatusi; maskide vahetumist; huumorit; keelemängu. Kirjutas Juhan Viidinguna: · ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978) · ,,Elulootus" (1980) · ,,Tänan ja palun" (1983) · ,,Osa" (1991) Kirjutas õpetlikkusest; olemishirmust; püsimistarvest see muutus hamletlikuks, esines vabavärssi, segavormi, porrsaluulet ja aforsime. Loetelu Jüri Üdi Süda kadus ära mölder kadus ära vanaisa vaatas isa viidi ära suvi kadus ära tiivad võeti ära vanaema vaatas ema viidi ära mina ei märganud keldri hämaras õnn tuli silmade kodu läks ise alguses valguses sulgudes ulgudes
Järgnesid ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodu-käija", ,,Punaste õhtute purpur". 11. Viidingu loomingu iseloomustus 3 raamatudebüüti 1)poolpõrandaalune kogu ,,Realistliku ingli laul", 2) tsükkel luuletusi koguteoses ,,Närvitrükk", 3) eraldi tema luulekogu ,,Detsember". Ilmutab modernistlikku huvi keele vastu. Luules leidub üksiku ja üldise ühendamist, ootamatusi, maskide vahetumist, huumorit, keelemängu. Luules on õpetlikkus, olemishirm, püsimistarve, luule muutub hamletlikuks, selles hakkab esinema vabavärssi, segavorme, proosaluulet, aforisme. 12. Kareva loomingu iseloomustus Ta kasutas enamasti ranget vormi ja viimistletud keelt ning kirjutas sageli armastusest. Loomingus saab eristada kolme etappi. Esimene neist on kõige lühem ja avaldub esikkogus ,,Päevapildid". Seda võib pidada Üdi(Viidingu) teatraalse tehnika mängulisuse ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus aga ka artistlik keelekasutus annavadki talle isikupära.
,,Selges eesti keeles" Võib kasutada mõisted ,,üdilikkus". Leidub humoristlikke luuletusi, kuid ka loodusluulet ja veidi armastust. Jüri Üdi luules leidub: · Üksiku ja üldise ühendamist · Ootamatusi · Maskide vaheldumist · Huumorit · Keelemängu Juhan Viidingu nime all avaldas ta kogumiku ,,Ma olin Jüri Üdi", ,,Elulootus", ,,Tänan ja palun" ning ,,Osa". Nimemuutusega tuleb luulesse: · Õpetlikkus · Olemishirm · Püsimistarve, luule muutub hamletlikuks Selles hakkab esinema vabavärssi, segavorme, proosaluulet ja aforisme. · Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread pikemaks, kasutab rohkem kirjavahemärke. Hakkab ka ilmuma esimesi viiteid enesetapule. Juhan Viiding ,,Tänan ja palun": Olemishirm: 1) Lk 14 Lihastepinge: Ahelais tunne, ennast ei tunne, ilma ilu ei tea. 2) Lk 16 Helendust: sumisev mesilane tuletab mulle meelde et ma elan tuletab meelde oma eluga me oleme.
välja antud. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli esimene, mille ta avaldas Juhan Viidingu nime all. Aastal 1980 ilmus "Elulootus" . Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Järgnesid "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). 5 Nimemuutusega tuli luulesse: õpetlikkus olemishirm püsimistarve luule muutus hamletlikuks hakkas esinema vabavärssi,segavorme, proosaluulet, aforisme. Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread lähevad pikemaks, järjest rohkem on kasutatud kirjavahemärke. Ka esimesed viited enesetapule on juba ilmunud. 1975. Aastal kirjutas Juhan Viiding nii: ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. Paljud Viidingu luuletused on viisistatud, mitmeid tema sõnastatud laule on laulnud