Harivesilik Harivesilik (Triturus cristatus) on umbes 14 cm pikk sisalikku meenutav sabakonnaline. Ta nahk on kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma
pillide tekitatud helid jäävad sageli muusika ja mittemuusika (isegi müra) vahealale. Niisamuti jääb muusika piirimaile suur osa väikeste laste tekitatud pillihelidest. Rahvapillide liigitamine: Idiofonid ise helisevad pillidHeli tekitab pilli materjal, korpus ise, kui seda lüüa või näppida. Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) Heliraud (tagiraud) . Pingipill (tuhkapill) Jauram (loogapill, umba, sokuloku) Käristi koosneb käepidemega hambulisest võllist ja selle ümber pöörlevast puuraamist, mille sees olev puulaast vastu hambaid puutudes käriseb. Käristiga hirmutati loomi (hunte). Kilk (ristik) Parmupill (konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel) Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepill Kammipill Trumm Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vuripuu
Omapärased käpad: koosnevad 2 lülist, osadel ka 1. Küünised tugevasti taandarenenud; küüniste vahel paaritu jätke aroolium, mis talitseb iminapana. Tiivad pikad, lintjad; ääristatud tiheda karvastikuga. Tiiva tipp ümardunud või teritunud. Puhkeolekus tiivad tagakehal; pole võimalik kokku voltida. Vähe soonestunud. Esineb ka tiivutuid liike. Tagakeha värtnakujuline; 11 lüli. Tagakeha viimane segment väga väike. Munetiripstiivaliste emaste tagakeha tipus 4 hambulisest plaadist koosnev muneti; toruripstiivaliste emaste tagakeha tipp väljaveninud toru, kust väljub muna. Keskmise suurusega putukaselts, Eestis 38 liiki. Selts: Kaamelkaelalised (Rhaphidioptera) Pikkus 8-18 mm. Värvuselt tumedad, metallse läikega. Peal esineb heledaid kollakaid laike. Pea pikk, lamenenud; külgedel asuvad suured rohekad liitsilmad. Silmade vahel või läheduses 35-75 lülist koosnevad tundlad.
Pingipilli mängiti enamasti naljapillina teiste pillide saateks või pulmaorkestris. Jauram (loogapill, umba, sokuloku) kujutab traadi abil looka painutatud keppi, mille küljes on kelluke. Traadi sisse pannakse plekk-kettaid. Mängides lüüakse pilli vastu maad ning tõmmatakse hambulise puumõõgaga üle traadi. See oli pulmaorkestrite naljapill ja jõulusantide mänguriist. Tänapäeval kasutavad jauramit ohtralt külakapellid. Käristi koosneb käepidemega hambulisest võllist ja selle ümber pöörlevast puuraamist, mille sees olev puulaast vastu hambaid puutudes käriseb. Käristiga hirmutati loomi (hunte). Kilk (ristik) on õõnestatud puutükk, mille õõnde kinnitatakse pingule keeratud nööri abil pilbas. Pilpa ühele otsale sõrmedega lüües klõbiseb teine vastu pilli põhja. Kilk on üks laste lemmikpille.
annaabi.ee 
