Fr = Ft tan = 3100 tan 20° = 1128,3 N, kus on hammasratta hambumisnurk ( = 20 º). tan - kaldhammastega hammasratta korral Fr = Ft cos , kus on hamba kaldenurk mis võib varieeruda vahemikus 8 < < 45 º. Radiaaljõud Fr = 1128,3 N, ringjõud Ft = 3100 N 2. Lewis'e paindepingete arvutus hamba jalas A, n (hambaprofiili (konsooli) punktis A mõjub painde nimi-tõmbepinge A, n) (vt. Joonis 1): Ft 3100 A, n = = = 116,43 MPa b m Y 25 2,5 0,426 Tabel 1. Silindriliste hammasrataste kataloog [2] Tabel 2. Lewis'e teguri Y väärtusi evolventhammastele hambumisnurgaga 20º
1. Arvutan hambumise ringjõu t ja hamba radiaalkoormuse Fr: m2 230 2 Ringjõud Ft : Ft d 0,254 1811 N jaotus Radiaaljõud Fr: sirghammastega silindriliste hammasrataste korral Fr = Ft· tanα = 1811· tan 20◦ = 659 N, kus α on hammasratta hambumisnurk. 2. Lewis’e paindepingete arvutus hamba jalas σA, n ( hambaprofiili (konsooli) punktis A mõjub painde nimi- tõmbepinge σA, n) Ft 1811 A,n 100 MPa b m Y 20 2 0,454 Y = [0.447 · (150 – 127) + 0.460 · (127 – 100)]/(150 – 100) = 0.454 (saime interpoleerides) ___________________________________________________________________ 3 Harjutustunnid: Assistent, td
Hammaste abrasiivkulumine on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid Keevisliide nurkõmbluse tugevusarvutus. põhjusi. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava Otsmise nurkõmbluse koormamisel paindemomendiga kirjutatakse tugevustingimus osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase abrasiivkulumise hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Evolventprofiil moondub, tekivad kontaktid ka väljaspool hambumissirget, tagajärjeks on löökide tugevnemine, mis lõpptulemusena võib põhjustada hammaste murdumist
Nähtus on väsimuslik ja on esile kutsutud pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas sügavuses (suurimate nihkepingete piirkonnas). Pragude edasine areng on seotud neisse tunginud määrde lahtikiiluva toimega. Hammaste abrasiivkulumine (joon. 281c) on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid põhjusi. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase abrasiivkulumise – hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Evolventprofiil moondub, tekivad kontaktid ka väljaspool hambumissirget, tagajärjeks on löökide tugevnemine, mis lõpptulemusena võib põhjustada hammaste murdumist. Sellele ohule viitab ülekandes tugevnev müra. Hammaste tööpindade sööbimine (joon. 281d) seisneb kokkupuutuvate pindade
Saritootmisel kasutatakse hambalõikepäid ja kammlõikureid. Sõrmfreesiga lõigatakse ka kald- ja noolhammastega rattaid. Kopeermeetodil määrab lõikuri valiku lõigatava hammasratta hambumise moodul ja hammaste arv. Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hammasrataslõikurit. Lõikservade asendi pidev muutumine tooriku hambaprofiili suhtes saadakse lõikuri ja tooriku kooskõlastatud pöörleva liikumise tulemusena. Hambalõikamine rullumismeetodil on universaalsem, kuna ta võimaldab lõigata antud hambumismooduliga lõikuriga erineva hammaste arvuga rattaid. Hambalõikurid. Hambalõikamisel rullumismeetodil kasutatav tigumoodulfrees kujutab endast lõikurit, mille lõikehambad paiknevad kruvijoonel. Hambad on kujundatud taganurgaga . Tigumoodulfreesiga lõigatakse sirg- ja kaldhammastega silinder- ja tiguhammasrattaid.
hambapaar asuma punktis K1 kontakti enne, kui esimene paar jõuab lahkumispunkti K2. Selleks peavad rataste nurksammud olema väiksemad kui otskattenurgad: 1<1, 2<2, kusjuures =360° /z. Hambumisel on teatud osas kontaktis korraga kaks hambapaari (vt. joon. 63): esimene hambub lõigus K2' K2 , teine samaaegselt lõigus K1 K1' (kahepaarilise hambumise lõigud). Lõik K1' K2' on ühepaarilise hambumise lõik. Kahepaarilises hambumises osalevate hambaprofiili lõikude leidmiseks on vaja läbi hambumisjoone punktide K1 , K1' , K2' ja K2 tõmmata rattakeskmetest ringjoone kaared kuni hambaprofiilideni (vt. joon. 62). Otskattetegur = 1 = 2 , 1 2 kus - otskattenurk, - ratta nurksamm määrab üheaegselt hambumises olevate hambapaaride keskmise arvu sirghammastega rataste korral. Kattetegur iseloomustab hambumissujuvust, mis kasvab koos katteteguri väärtusega. Otskattetegur (vt. joon
Murenemine saab alguse hamba keskosas veidi allpool poolusjoont. Tööpindade murenemine on esile kutsutud pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas sügavuses pindkihi sees. Hammaste abrasiivkulumine. Esineb lahtiste, aga ka tolmuses keskkonnas töötavate (näit. põllutöö-, mäe- ja teedeehitusmasinate) kinniste ülekannete hambail. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase abrasiivkulumine – hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Et algne evolventprofiil moondub, tekivad kontaktid ka väljaspool hambumissirget. Tagajärjeks on dünaamilise koormuse suurenemine (löökide tugevnemine), mis lõpptulemusena võib põhjustada hammaste murdumist. Sellisele ohule viitab ülekandes tugevnev müra. Hammaste tööpindade sööbimine. Seisneb kokkupuutuvate hambapindade molekulaarses haardumises (nn
annaabi.ee 
